0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti Sugutisibulanäärmed- hernesterasuurused paarisnäärmed, mille juhad
Teda ei karistatud kunagi julmalt, kuid palju ei kiidetud ka. Kõige enam tegi Jaanile aga haiget see, kui võõraste ees räägiti temast kui mühakamist. Ta julgeb arvata, et oma tunde, teen alati midagi valesti või olen ebaõnnetunud laps, kes teeb palju pahandust sai ta perekonnast. Kooli läks Kaplinski kuue aastasena, põhjuseks oli see, et tal ei olnud kodus midagi teha. Ta oli kodus peaaegu kõik raamatud läbi lugenud ning seetõttu pidi igavlema või teistel järgi käima. Kuni teismeeani oli tema arvates kool halb koht, kuhu ei tahtnud kunagi minna. Talle meeldis rohkem lugeda raamatuid ja unistada. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli ja peale seda läks õppima 1958-1964 Tartu Ülikooli prantsuse filoloogiat. 2 1.2 Elu teine pool Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem
tegu on väga haruldase nähtusega. Gordon G. kirjutab, et nii kaua kui tema mäletab on ta suutnud tunda nähtamatute esemete lõhna. Kui ta ette kujutab lõhnu, mida ta varem tundnud on hakkavad tema haismismeeled esile kutsuma vastavat aroomi, mis on mällu jäänud. See ei tähenda, et pelgalt sõna ,,roos" kirjutamine lõhna esile kutsuks. Sellise efekti tekkimiseks peab meenuma Gordonile kindel seik tema elust. Ta pidas seda võimet täiesti loomulikuks, kuni teismeeani mil ta avastas, et see ei ole kõigi jaoks tavapärane. Nüüd peab Gordon seda oma erilise aju suurepäraseks kingituseks. Vastupidiselt Gordonile on osadel inimestel keeruline ette kujutada lõhnasi. Kui autor oma vana sünnikodu külastas, kus nüüdseks oli saanud Briti Psühoterpeutide Seltsi maja, meenus talle kohe sisse astudes veinilõhn, mis köögikapis toona seisis. Lõhnad võivad olla kummaliselt püsivad ning autor ei tea, kas kogetu oli mälestus, teravdunud taju,
Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine Juhteteede isoleerimine signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Apoptoos Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine "suitsiidprogramm". Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu.
tarvitamisega. Seega oleks oluline need lapsed juba varases koolieas või lasteaias välja otsida ja nendega tegeleda. Samas ei tohiks see rikkuda lapse ja pere privaatsust. Koolipsühholoog võiks sellega vaikselt tegeleda. On leitud, et kui nende lastega tegeleda, on neil koolis parem start ja paremad suhted õpetajatega. Mis ühtlasi parandab saavutusi koolis. Selliseid programme on tehtud (USA) ja neil on olnud positiivne efekt. Samas on leitud, et nende lastega tuleks tegeleda kuni teismeeani. Kui seda teha vaid natuke ja lapseeas, siis mõju kaob. Pere kaasamine programmi on oluline just nooremas eas, sest teismeeas pere mõju hakkab kaduma. Teismeeas tuleb tegelda eakaaslaste grupiga. Üldiselt leitud on, et vanus 9-11 on viimane aeg narkoennetusega tegelda. Aga parem oleks varem. Paremad on laiahaardelised programmid: Näiteks: laps käib psühholoogi juures, tegeldakse individuaalselt tema probleemidega, õpetatakse käitumismudeleid, tehakse rollimänge
teevad seda vähe, 9-10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, nooremad aga ei pruugi üldistada. o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada.
Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada piisva kontaktsuse ja sensoorset infot vastu võtta, õppida ja koemusi omandada - Kui rakud on omavahe ühenduses siis järgmine etapp on müeliinkihi moodustamine Müeliniseerumine - Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliseeritud aksonis on kiirem - Müeliinkihi teke algab pärast sündi ja kestab teismeeani - Sünnihetkel on ainult primaarsed ja eluks olulised müeliseerunud nt refleks Juhteteede areng - Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu - Surve avaldamisega imikueas saab kolju kuju muuta
pärast sündi.Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine: Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid.
Organiseerimine areneb samas tempos kordamisega: 5-6sed teevad seda vähe, 9- 10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli; nooremad aga ei pruugi üldistada. Tähelepanu suunamine 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele. METAKOGNITSIOON ehk oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani. Näiteks koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid teadvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5.-10.nda eluaasta vahel. Näiteks: Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada.
toitainetega, reguleerivad rakkudevälist keskkonda ning moodustavad vigastuste korral armkude. Astrotsüüdid on arvukaim rakutüüp kesknärvisüsteemis.) 3.a-ks: 80% of sünaptilistest ühendustest loodud 2.eludekaadist algab “kahanemine” Müeliniseerumine • Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus – müeliniseeritud aksonis 120 m/s, – müelimiseerimata aksonis 30 m/s. • Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. – müelinisatsioon: • 28 GN on müeliniseerunud ajutüvi ja BG ehk basaalganglionid • 38 GN capsula interna tag.säär • 2-3.a. lõppenud KV: Aju areng • Embrüogenees: ektoderm neuraalplaatn-toru 3.5. põiekese staadium ajuosade
annaabi.ee 
