Küsimus 1 (15 points) Millised väited on õiged, lähtudes joonisel toodud faasidiagrammist? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Temperatuuril 1100 C on süsiniku maksimaalne lahustuvus austeniidis umbes 2 % 50.0% b Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus . on 2,14 % 1147 C juures -50.0% c. 2,5 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C
Vaata tulemusi Laboritöö nr 8 Kasutaja ID: Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 22, 2006 Lõpetatud: oktoober 22, 2006 Kulutatud aeg: 11 min. 10 23:39 23:51 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) b. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Süsiniku tardlahus rauas e. Raua ajalooline nimetus
Laboritöö nr7 Kasutaja ID: lrummel Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 22, 2006 Lõpetatud: oktoober 23, Kulutatud aeg: 1 tundi, 44 22:39 2006 00:23 min., 22 sek. Küsimus 1 (2 points) Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel b. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel c
Vaata tulemusi Laboritöö nr 9 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: november 4, Lõpetatud: november 4, Kulutatud aeg: 1 tundi, 27 2006 18:40 2006 20:08 min., 55 sek. Küsimus 1 (2 points) Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel b. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine c. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine d. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase
Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb
Praktikum nr 4. Teraste ja malmide Title: mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Wednesday 27 October 2010 09:51 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:23 Time spent: 00:31:34 86,8333/100 = 86,8333% Total score adjusted Total score: by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
Total score: 90,8/100 = 90,8% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Monday 14 March 2011 06:15 Submitted: Monday 14 March 2011 06:33 Time spent: 00:17:48 Total 98/100 = 98% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Value Correct Answer A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis 100% tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib
Total score: 95,9/100 = 95,9% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi p väljakristalliseerum B. kahe erineva faasi m erinevatel kristallise C. kahe erineva faasi p üheaegsel rekristall
1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Feedback A. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel
0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. 3. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 4
Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 5 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? Vali üks: 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 6 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? Vali üks: 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 3. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks
Küsimuse tekst Teraste margitähistussüsteem põhineb: Vali üks või enam: a. keemilisel koostisel b. nende töödeldavusel c. mehaanilistel omadustel d. kasutusotstarbel Küsimus 2 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähis? Vali üks: a. 90CrW1 b. 90CrW4-4 c. 9CrW d. 9CrW Küsimus 3 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: a. Legeerivad elemendid terases üldjoontes vähendavad terases läbikarastuvust b. Legeerivad elemendid terases üldjoontes suurendavad terases läbikarastuvust c. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn takistavad austeniidi tera kasvu termotöötlusel austeniitsesse alasse kuumutamisel d. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn soodustavad austeniidi tera kasvu termotöötlusel austeniitsesse alasse kuumutamisel Küsimus 4 Õige
e Faasid F α -ferriit K8 Ruumkesendatud kuupvõrega tardlahus. C lahustuvus toatemp. 0,01%, 727 °C juures 0,02%. δ-ferriit K8 Ruumkesendatud kuupvõrega tardlahus. Esineb kõrgemal temp., maks. süsiniku lahustuvus 0,1%. Ei esine teraste termotöötlus temperatuuridel. Austeniit A K12 Tahkkesendatud kuupvõrega tardlahus. C lahustuvus kuni 2,14% temperatuuril 1147 °C. Tsementiit T Rombiline Fe ja C keemiline ühend. Pole kindlat sulamistemp. Väga habras, kuid suurima kõvadusega võrreldes teiste faasidega. C sisaldus 6,67%. Mehaanilise d segud
deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks. Kui on vaja survetöötlusoperatsioonidega valmistada terasdetaili, siis sobib selleks mangaanteras. KAHJULIKUD LISANDID. Nendeks on Väävel (S) ja fosfor (P). Nende protsent terastes on soovitavalt minimaalne. Malmide juures võib see olla ligi 10 korda kõrgem, sest fosfor parandab vedelvoolavust ja malm täidab nii paremini vorme. Aga igal juhul on ta kahjulikuks lisandiks, mistõttu eesmärk on viia nende sisaldus miinimumini kuni 0,05%. Tavaterastes lubatakse rohkem, kvaliteetterastes see alampiir on ainult 0,015 vms. S põhjustab terases nähtust, mida nimetatakse punahapruseks ehk teras muutub hapraks punase hõõgumise temperatuuril, kuskil alates 900 kraadist. (Muidu terase hõõgutusvärvused on erinevad.) Punahaprus seisneb selles, et umbes 1000 kraadi juures (988 kraadi) tekib meil
faasidest. Kord moodustunud tsementiit on väga püsiv eriti madalatel temperatuuridel ja seetõttu on ta tähtis struktuuriosa nii terastes kui ka malmides. Faasid: 1. Ferriit F Süsiniku tardlahus max 0,02% C -rauas 2. Austeniit A Süsiniku tardlahus max 2,14% C -rauas 3. Tsementiit ehk raudkarbiid T Keemiline ühend Fe 3C 6,67% C Iseloomulik suur kõvadus (820 HB) 4. Vedelfaas L 2. Rauasüsinikusulamid: terased, malmid. Süsinikterase orienteeruv keemiline koostis. Lisandid terastes. C-sisalduse mõju terase omadustele. -terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Selle jaotise järgi eristati esialgu survetöödeldavaid rauasüsinikusulameid mittesurvetöödeldavatest. Tänapäeval on malmide areng aga viinud malmi selliste liikideni, mida on võimalikmingil määral survetöödelda nii kuumalt kui külmalt
Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal- mid, mis jagunevad järgmiselt: duse omane ka suur ränisisaldus (1...3%). Räni - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; peamine mõju on selles, et koos süsinikuga soodus- - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% tab ta grafiidi eraldumist. (tavaliselt kuni 4%). Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on Peale süsiniku on terastes ja malmides alati terases kahjulikeks lisandeiks. Rauaga moodustab teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende väävel keemilise ühendi – raudsulfiidi FeS, mis
C-sisalduse suurenedes kasvab T kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus –ning sitkusnäitajad. Malmid (C-sisaldus üle 2,14%) Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (v.a valgemalm). Malmil on võrdlemisi head valuomadused. Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valgemalmis ei ole malm sepistatav. Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus TT eeldused: struktuurimuutus tardolekus; lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus. TT liigitus: protsessitermotöötlus – terase lõõmutus (rekristalliseeriv, tavalõõmutus);
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse
tõmbetugevus, voolavuspiir ja kõvadus, väheneb plastsus seda enam, mida suurem on deformatsiooniaste. Põhjuseks on plastse deformatsiooni tulemusena defektide, eriti dislokatsioonide arvu suurenemine kristallivõres, mis tõstabki vastupanu edasisele deformeerimisele. 2. Rauasulamid: - raud ja süsinik, Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid (iron- carbon alloys), mis jagunevad järgmiselt: - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Sellise jaotuse eesmärgiks oli algselt eristada survetöödeldavaid rauasüsinikusulameid mittesurvetöödeldavatest. Raud (iron) on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Süsinik (carbon) võib esineda mitmel kujul - tuntumalt teemandina (diamond) ja grafiidina
süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200°C...300°C), siis difusiooniprotsessi ei toimu ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks ja muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks leiab aset martensiitmuutus -, mille süsinikusisaldus on võrdne lähteausteniidi sisaldusega. Süsiniku difusioon Fe-C sulameis tähendab süsiniku ja raua segunemist, mis saab toimuda kõrgetel temperatuuridel ja teatava aja jooksul. Seega kui terast kiiresti jahutada madalate temperatuurideni ei saa süsinik täielikult lahustuda ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit ehk martensiit. AM seletus: martensiidi saamiseks tuleb takistada austeniidi lagunemist feriidiks ja tsementiidiks ehk takistada süsiniku lahustumist rauas
2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik - kuumutamise kestus - kuumutava keskkonna keemiline mõju töödeldava materjali pinnale - karastuskeskkonna valik - materjali karastatavus ja läbikarastuvus - karastusviisid - terase töötlemine külmaga - temperatuuri mõõtmine - sisepinged ja defektid - malmi termotöötlus Temperatuuri valik Süsinikteraste karastustemperatuur määratakse Fe- Fe 3C faasidiagrammi järgi, alaeutektoidsed terased kuumutatakse 30- 50 0C kõrgem temperatuurist Ac 3 - täiskarastus, üleeutektoidsed 30 50 0C kõrgem temperatuurist A1 - poolkarastus. Alaeutektoidsete teraste karastus temperatuurist üle AC1 annaks struktuuri, kus peale martensiiti säiliks osaliselt ferriit, mis vähendaks terase mehaanilised omadused peale noolutamist
kuni 29400 N ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel (e. 3000 jõukilogrammi – esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.c) tinglik - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; voolavuspiir Rp – pinge, mille juuresjääkpikenemine saavutab - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% etteantud väärtuse (tavaliselt kuni 4%). protsentides, näiteks 0,2% – tähis Rp0,2.Tugevusnäitajate Peale süsiniku on terastes ja malmides alatiteisi lisandeid, mis on põhidimensioon on N/m2,tavaliselt kasutatakse N/mm2 (MPa). jäänud sulameisse nende saamise käigus – need on tavalisandid, ja Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel spetsiaalselt
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks,
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva
Deformeeritavad sulamid valmistatakse valuplokkidena (ingot). Valusulamid väljastatakse metallurgiatehasest metallikangidena (pig). Enne vormi valamist sulatatakse need valutsehhis uuesti. 11 MALM Malm (cast iron) on terasega võrreldes suurema süsiniku sisaldusega (üle 2.14%). Malmi ja terase erinevus seisab selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida , kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ja odavam kui teras. Mistõttu on masiante kered ja korpused valatud malmist. Malmil on omadus ka summutada lööke. Lähtuvalt süsiniku olekust ja sellest tulenevalt värvusest liigitatakse malmid: Valgemalm (white cast iron, white iron) – Kogu süsinik on raudkarbiidi Fe3C (tsementiidi) kujul, ehk seotud. Tsementiit on raua ja süsiniku ühend raudkarbiit, süsiniku sisaldus on 6,6%. Kõva kuid habras.
Tähistamine- terase margitähist ja terase tunnusnumbrit. Margitähistussüsteem põhineb teraste keemilise koostise, kasutusalade ja mehaaniliste ning füüsikaliste omaduste iseloomustamises. Lähtudes tähistuse eesmärgist, liigitatakse margitähised 2 põhilisse gruppi: terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel ja terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasüsinikusulam C-sisaldusega üle 2,14%. Süsinik esineb malmis kahel kujul: - seotud kujul tsementiidina (Fe3C): valgemalm, vaba grafiidina: hallmalm. Kasutatavamate malmiliikide struktuuris on grafiit. Struktuur: Kõrgtugevmalm saadakse hallmalmist modifitseerimisel peeneteralise keralise grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid.
Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku,
suurem (max 2,14%). Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm. Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim. perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit. Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67%
sun.com/docs/books/tutorial/ Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
