kas vabadus kaalub need üle? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? : Mõttevabadus peab olema täielik, sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde (nt newtoni filosoofia kritiseerimine) 9. Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip: Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 10
mingit arvamust ka keelata. Arvamus , mis võib olla ekslik, võib sisaldada ka mingil määral tõde. Kui üldtunnustatud arvamus on täielikult tõene, siis tema kriitika keelamine muudaks selle tõe eelarvamuseks, sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks, võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele. 34.Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud sekkuda oma liikmete tegutsemisvabadusse ainult ühel tingimusel ja see on enesekaitse, tuleb takistada kahju tegemist teistele. Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik, millise liikme suhtes, vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 35.Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse
Tõe keelamine on kahjulik. .. Tõeterad. Tsenseeritud arvamus, mis on üldjoontes ekslik, võib ometi sisaldada veidi tõde. .. Dogmastumine. Isegi kui arvamus on täiesti väär, võib selle tsenseerimine tuua kaasa tõeste arvamuste dogmastumise. 7. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Tegutsemisvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda nn kahju- ehk vabadusprintsiibist. Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks. Inimese suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ainult selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang pole piisav õigustus. Põhjendus ,,nii on talle parem" ka ei ole piisav sekkumiseks. Printsiibi rakendamisel piisab ettenähtavast kahjust. Kahju teket ei pea ootama. Printsiip ei rakendu noortele ja lastele. Neid tuleb hoida ja kaitsta kahjustuste eest. 8
Tõde muutub dogmaks. 4. Milles seisneb Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 5. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 6. Mis tingimusel võib inimest karistada purjusoleku pärast? Purjusolek: Ei saa karistada inimest ainult selle eest, et ta on purjus
mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks. 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 10. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima
Vabadus pole iseenesest hea. Teatud vabaduse andmine toob kaasa õnne ja progressi. * inimene ise teab, mis on ta õnneks vaja; *iseloomu areng. Ori võib olla õnnelik, ent tal ei arene välja võime valida; *inimkond areneb, kui lastakse eksperimenteerida erinevate eluviisidega-vigadest õpitakse ja vähemoriginaalsed saavad neist rollieeskujusid. 11. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. Tegu ei tarvitese faktiliselt põhjustada kahju. Kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont
Inimkond võidab rohkem selle kaudu, et laseb igaühel elada oma tahtmise järgi, kui sundides igaüht elama nii, nagu tundub hea teistele." Iseenese, oma keha ja hinge üle on inimene suveräänne, sõltumatu, ise täielik peremees. Mill leidis, et ei ole üldtunnustatud mõõdupuud selle kohta, kui palju konkreetne valitsus peaks kodanike vabadustesse sekkuma, kuid üldiseks põhimõtteks on: inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks. Et takistada kahju tekitamist teistele. "Vabas ühiskonnas valitsevad need vabadused tingimusteta ja absoluutselt," ütles Mill. Kaasaegses, arenenud ühiskonnas, kehtivad inimese südametunnistuse vabadus. See on omane vaid küpsetele, väljaarenenud inimolenditele ja ühiskondadele. Barbaritele on despootlik valitsemine seaduspärane valitsusvorm ja neil ei ole vabadusi, vaid kohustus kuuletuda. Arenenumates
1. usu, südametunnistuse, vaadete, eneseväljendamise ja kirjastamise vabadus; 93 2. eesmärkide ja tegevuse vabadus; 3. ühendustesse koondumise vabadus. "Inimkond võidab rohkem selle kaudu, et laseb igaühel elada oma tahtmise järgi, kui sundides igaüht elama nii, nagu tundub hea teistele." Üldiseks põhimõtteks on: "inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks." Kultuuriline relativism puudub üldtunnustatud mõõdupuu, kui palju peaks valitsus kodanike vabadusse sekkuma. Kehtib vaid üldpõhimõte. Ühiskond saab sekkuda tema käitumisse ainult siis, kui see teeb ühiskonnale kahju. ,,Et sundust õigustada, peab olema ette näha, et soovimatu käitumine teeb kurja teistele. Oma tegevuses on igaüks ühiskonna ees vastatav ainult selles osas, mis puudutab teisi."
annaabi.ee 
