3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5. Kuidas on omavahel seotud töörahulolu ja motivatsioon? mida rahulolevamad ja motiveeritumad on ettevõtte töötajad, seda enam panustavad nad oma tegevusega ettevõtte arengusse ja ühtse eesmärgi saavutamisse. Rahulolevad töötajad on produktiivsemad, loomingulisemad ja rohkem pühendunud oma tööandjale 6. Mis on sisemine töörahulolu ja milles seisneb välimine töörahulolu? Motivatsioonitegurid jagunevad kaheks: välisteks ja sisemisteks
Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb. ÕNN=PIDEV ÕNNESTUMINE asjades mida ihaldame. 7. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Tunnete harmoonia viib voorusliku tegutsemiseni ja ühiskondliku harmooniani, mis loob õnneliku elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni. 8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest
Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. Tarneahela ülemineku ehk siirdepunktid- Näitab kus toimub üleminek tarneahelas tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel Kogukulude kontseptsioon- Vaatleb logistikakõigi tegevusvaldkondade kulusid tervikuna, võttes arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus mille puhul kulu tervikuna oleks minimaalne, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase (ehk kiirus, et kõik oleksid õnnelikud saadud teenusega). Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil,
Eesmärkide püstitamine. Alternatiivsete käitumiste leidmine. Enesetasustamine. Lõdvestamistehnikate õpetamine. Tagasilanguste ennetamine nõustamine, toetus, abi, alternatiivide leidmine. Perekond, tuttavad. Lubavate veendumuste vaidlustamine lõdvestustreening jne. Käitumist on võimalik mingil määral modifitseerida kognitiivkäitumuslike meetodite abika, eriti sõltuvuslike käitumiste puhul. Eesmärgi püstitamise mudel Eesmärgi püstitamine viib reeglina eduka tegutsemiseni. On teada, kuhu suunas liigun. Tegevus muutub sihipäraseks. Tunnetan ülesannet ja kontsentreerun. Tänu sellele, et on eesmärk, hakkan koostama ka tegevuskava. See mudel kirjeldab käitumise muutuse metoodikat. Väga tõhus on see just tervisekäitumise teemade puhul. Näiteks: kehakaalu kaotamine. Eesmärgi puhul on oluline, et ta peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifilne. Eesmärk ei saa olla see, et mul ,,on parem". Eesmärk peab olema käitumuslik (ABC mudel)
See tähendab, et muu elu jääb oodatust rohkem tahaplaanile ning mõnest asjast loobutakse. Kui palgatöötajal on töölepingu järgi töönädala pikkuseks 40 tundi, siis oma ettevõttes tuleb olla valmis selleks, et ollakse äris ,,25 tundi ööpäevas ja 8 päeva nädalas". Sellise rolli valimine on täiesti vabatahtlik otsus. (Tallinna Tehnikaülikool 2006: 82) 1.4 Ettevõtte alustamine Mõte ettevõtjaks hakkamisest, kuni tegutsemiseni oma ettevõtte nimel kulub üldjuhul umbes aasta. Mõnedel asjaoludel aga isegi kauem. Sel juhul on tõenäoliselt tegemist väliste asjaoludega, näiteks saadakse suurem rahasumma ja realiseeritakse ammune äriidee, kaotatakse töökoht ja ollakse sunnitud vastu astuma uutele väljakutsetele, partner kutsub endale äripartneriks või pakutakse talle soodsatel tingimustel osalust müüa. Tavaliselt ei oska küll ettevõtjad oma äriidee laagerdumist väga täpselt määratleda
valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks Nõudlusaeg aeg, mida klient on nõus ootama alates tellimuse esitamisest Läbimisaeg on pikem kui nõudlusaega, seega ei saa tarneahel töötada täielikult tõmbaval printsiibil ning mingis punktis peab olema varusid, et ühtlustada läbimis ja nõudlusaega tarneahela üleminekupunktid Engineer to make, Build to make, Assmeble to make, Stock Näitab kus toimub üleminek nõudluse prognoosilt tellimuspõhise tegutsemiseni kogukulude kontseptsioon, Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). kulude kompromiss ühe kulu vähenedes teised suurenevad. Tulem peab olema kogukulude vähenemine. suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine
Riigid olid ebastabiilsed ning puudus võimu püsivus ja tasakaal. Pärast sõda algas rahuaeg ning majanduslik õitseng. Koostati mitmeid lepinguid, kus iga riik üritas oma heaolust lähtuvalt lepingut koostada. Sõja ajal ei õnnestunud eriti rahulepinguid sõlmida, kuna iga riik oli enda eest väljas (ühine siht ja valmidus koostööks puudus). Natuke ÜRO'st ja miks ta algul ei toiminud: 1)eesmärk oli hägune ja suur tõlgendamisvõimalus 2)valitsuseülene ning reaalse tegutsemiseni tavaliselt ei jõutud, kuna vajalik oli kõikide riikide nõusolek 3)riigid soovisid erinevaid asju. Sõja lõppedes valitses kogu Euroopas suur kriis, kuigi natsism ja fasism olid langenud, said kõik riigid tunda sõjajärgset nii poliitilist kui ka majanduslikku depressiooni (hukkunute arv suur, linnad maatasa jne). Seega oli koostöö vajalik, et hoiduda uuest sõjast, tagada julgeolek ning heaolu. Majanduslik ja poliitiline integratsioon olid omavahel läbipõimunud. Loomine keset kaost:
On ka selge, et holokaustiga seonduvate moraalsete dilemmade hulgas ei ole just palju niisuguseid, kus oleks olnud rohkesti häid tegutsemisalternatiive. Analüüsides, kuidas on käitunud moraalse dilemma ees seisnud inimesed, õpib õpilane tundma, missugused motiivid ja mõtted juhivad tegutsemist, käivitavad otsustusprotsessi. Motiiv Mõtted/Sõnad Otsus/Tegutsemine Uurides, kuidas jõuti teatud otsuse ja tegutsemiseni, omandab õpilane ajalooalaseid teadmisi, mis on olemuselt tunnetuslikud. Ta saab vastuseid järgmistele küsimustele: Millised on otsuse langetamise eeldused? Kuidas kulgeb otsuse langetamise protsess? Kuid õpilane omandab ka teadmisi, mis kujundavad tema väärtushinnanguid ja -hoiakuid, ning oma piiratud kogemuste baasil saab ta vastata küsimustele nagu millised tunded juhivad otsuse langetamist, millised motiivid juhivad tegutsemist?
peab olema kasvatuse lõppsiht - vaba, iseennast määrav inimene -, on seatud kasvatuse alguspunktiks. Autoriteet on pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne kõlbelisele arengule. Autoriteet on tarvilik selgrooks, kondikavaks, toeks, mis aitab inimest end seesmiselt koguda. Vabadusega algab personaalsus, iseennast määrav, iseenese eest vastutav inimene. Vabaduse, omaenda sisemise väärtusmaailma põhjal tegutsemiseni jõutakse autoriteetide abiga. Alles nüüd võib lisada vastutuse, sest vabadusega käib alati käsikäes ka vastutus. Kõigile on selge, et laps ei ole suuteline vastutusekoormat vedama. Vajalikud vaheastmed vastutuseni on seega järgmised: autoriteedile toetuvalt vabadusele ja vabalt otsustuselt vastutusele. Autoriteedi ja vabaduse tasakaalu, kesktee kahe erineva kasvatusprintsiibi vahel peab leidma täiskasvanu - lapsevanem ja õpetaja. Kasvatusstiilid