Verb Noun/person Noun/action Steal Thief (thieves) Theft Rob Robber Robbery Burgle Burglar Burglary Mug Mugger Mugging Murder Murderer Murder Kidnap Kidnapper Kidnapping Set fire/commit arson Arsonist Arson Shoplift Shoplifter Shoplifting Vandalize Vandal Vandalism Hijack Hijacker Hijacking Deceive/cheat Fraudster Commit fraud Terrorize Terrorist Terrorism Blackmail Blackmailer Blackmail Joyride (auto 2randamine) Joy rider Joyriding Traffic drugs Drug trafficker Drug trafficking Pick ...
lahku. Näited: kuus tuhat, kolm miljonit. Reeglid V TEGUSÕNA Põhireegli kohaselt kirjutatakse tegusõna muudest sõnaliikidest tavaliselt lahku. Näited: alla tulema, pruuniks võõbatud sein, hukka mõistma, õun on alla kukkunud. Erandiks on liittegusõnad, mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. Näited: alavääristama, allkirjastades, abielluda. Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja tegijanimed. Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija. Reeglid VI MÄÄRSÕNA Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku. Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga.
veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: allakukkumine või alla kukkumine, edasiarendamine või edasi arendamine, ülestõstmine või üles tõstmine, eemalseismine või eemal seismine, valmisõmblemine või valmis õmblemine, vastuvõtmine või vastu võtmine, kätteandmine või kätte andmine, juuresolija või juures olija, väljavaataja või välja vaataja, edasiõppija või edasi õppija, kordaseadja või korda seadja, segiajaja või segi ajaja,
3 Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium moodustatud mine-liitelised teonimed, juuresolija, tähelepandavalt, moodustatud mine-liitelised olija, tähele pandavalt, silma ja-liitelised tegijanimed ja silmahakkavalt teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja hakkavalt kesksõnadest moodustatud lt-liitelised kesksõnadest moodustatud lt- määrsõnad võib sarnaselt omadussõna liitelised määrsõnad võib sarnaselt funktsioonis kasutatavate omadussõna funktsioonis
värvitud aed, metsas kasvavad taimed, aed oli kollaseks värvitud 2. Liitverbi osissõnad kirjutatakse kõigis vormides alati KOKKU. on sajakordistanud, salalukustasin, hädavaletasin, taandarenenud, kooskõlastatakse 3. Ühendverbidesse kuuluv määr- või käändsõna kirjutatakse verbist LAHKU (lahkukirjutamine on alati õige). pähe õppimas, on pähe õppimata, pähe õppimata luuletus, olevat tähele pannud, silmas pidades 4. KOKKU kirjutatakse ühendverbidest moodustatud teo- ja tegijanimed. päheõppimine (aga pähe õppima) pealtvaataja, peamurdmine (aga vette kukkumine) äraminemine (teatrisse minemine)
metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, tühja tuult tallama tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama
printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend uss -jas usjas metall -ne metalne Tallinn - lane tallinlane Marss - lane marslane 3
otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne
aastaid. Vale: Ta on töödanud sel alal pikki aastaid. Õige: Abi taotletakse viimases hädas. Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest
aastaid. Vale: Ta on töödanud sel alal pikki aastaid. Õige: Abi taotletakse viimases hädas. Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates. Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel, argikeel ja murdekeel Häälikuõpetus ja õigekiri g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja s õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist). Sõnavaraõpetus Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii
annaabi.ee 
