Vabariigi alguseks. Sel päeval astus tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mida juhtis peaministrina Konstantin Päts ja mis püüdis välja antud päevakäskudega võimu Eestis enda kätte saada. Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine. Samuti deklareeris valitsusenda neutraalsust Eesti territooriumil toimuvas VeneSaksa sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris. Eesti Vabariigi väljakuulutamise puhul Endla teatri rõdu ette kogunenud rahvamurd. Tartu rahu sõlmimine 02. veebruar 1920 Eesti Vabariigi ülesehitamise seisukohalt oli Tartu rahul kindlasti määrav roll, sest
13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 6. Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks? Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. 7. Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad? Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist. 8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise? Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus vana aadressi kasutamise vähemalt 6 kuud pärast aadressi muutmist. 9. Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid
Uue asjaajamiskorra kehtestamisega on tunnistatud kehtetuks eelmise juhatuse otsusega kehtestatud asjaajamiskord. Kord vaadatakse üle vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Ülevaatuse toimumise eest vastutab asjaajamisteenistuse juhataja. 2.1 Dokumendihalduse üldpõhimõtted Asutuse asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar 31. detsember). Kindla ülesandega töörühmade või komisjonide asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood (AKÜA § 4 lg 2). Asjaajamiskorra alguses seletatakse kõigepealt lahti kasutatavad mõisted. 2.1.1 Dokumendihaldus tagab asutusele pandud ülesannete ja asutuse poolt võetud kohustuste õigeaegse ja korrektse täitmise ning vastuvõetud otsuste autentse ja usaldusväärse dokumenteerimise; tagab dokumentide täpse ja kiire ringluse; tagab dokumentide jälgitavuse, lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile;
asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; * dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; * dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; * asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord;
mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis Asjaajamisjuhend e asjaajamise kord Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra, milles sätestatakse: · asutuse asjaajamisperiood või perioodid, milleks võib olla kalendriaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood; · asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; · dokumendi plangid ja nende kasutamise kord; · registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; · dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; · dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; · asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord; · asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; · digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord;
7. Õpilasfirma toote kinnitab Junior Achievement Eesti. 8. Kõikidele majandusdokumentidele kirjutavad alla finantsjuht või tegevdirektor ja õpetaja. Kõik 30 eurot ületavad väljaminekud on lubatud ainult õpetaja või konsultandi nõusolekul. Õpilasfirma tegevuseks ei kasutata sponsorraha (välja arvatud sõitude finantseerimiseks üritustele ja ürituste osavõtumaksude tasumiseks). 9. Õpilasfirma tegevusperiood on 7.10.2015 4. 06.2016. 10.Õppeperioodi lõpus kuulub õpilasfirma likvideerimisele. Likvideerimisel koostatakse lõpparuanne ja jaotatakse aktsionäride vahel kasum vastavalt omandatud aktsiate väärtusele ja tüübile 11.Juhul, kui õpilasfirma lõpetab kahjumiga, jaotub kahjum õpilasfirma liikmete vahel võrdselt. Põhikiri vastu võetud 7.10.2015 õpilasfirma direktor _____________________
13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; 14) muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. (2) Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. (3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi. (4) Asutuse asjaajamise korraldus ja dokumentide teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning nii paberkandjal dokumentide (edaspidi paberdokument), digitaalsel kandjal dokumentide
Asjaajamiskorra ühtsetest alustest lähtuvalt tuleb asutusel asjaajamiskorras alates 1. juunist 2001 kajastada järgmisi teemasid, kordasid: asutuse asjaajamisperiood või perioodid: asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, majandusaasta, õppeaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: kuna dokumendiringlus on eri dokumendiliikide puhul erinev, tuleb asjaajamiskorras sätestada eraldi nõuded (skeemid) iga dokumentide rühma ringlusele. Tuleb kindlaks määrata, milliseid dokumente asutuses koostatakse, millisel kandjal seda tehakse, millised vorminõuded ühele või teisele dokumendile kehtivad ning millised on töötajate ülesanded dokumentide koostamisel ja vormistamisel
aadel pidi ehitamist toetama: - Koolide asutamine edenes kehvemini kui LM-l Kõrgharidus ja kõrgkultuuri mõjud · 1632 Tartu Ülikooli(Academia Dorpatensis) asutamine: - Autonoomia ja maksuvabadus · Õppekeeleks ladina keel ja 4 teaduskonda · Professorid rootslased ja sakslased · Üliõpilased rootslased-soomlased ja baltisakslased ja domineerivalt mitteaadlikud I. tegevusperiood 1632-1656(katkes sõja tõttu) II. Periood 1690-1710(viidi üle Pärnu Põhjasõja tõttu) ja professorid ja ülikooli varad evakueeriti lõpuks Pärnust Rootsi) III. TÜ alustas uuesti tegevust 1802- (ei tegutsenud 18. Sajandil) · Aadel ja kohalik eliit kuulus jätkuvalt saksa kultuuruumi(nt õppimine Saksa ülikoolides) Demograafiline areng(1629-1700) · 1640 paiku Eesti aladel hinnanguliselt 120 000-140 000 elanikku
annaabi.ee 
