09.2015 Õppimine kui kohandumine elukeskkonnaga • Tahtlik õppimine (õppimise peamine eesmärk) – Püüab teadlikult omandada uut infot või tegevusoskusi • Tahtmatu/kaasnev õppimine 1 • Hedonistlik motiiv HEA SOOVIMINE ENDALE – Enamasti teadvustamata protsess • Tunnetuslik motiiv SISEMINE HUVI
muudki, samuti kujunevad neil hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugi seostuda otseselt õppeainega. Et mõista õppimise tegelikke resultaate, peab õpetaja tajuma õpilase isiksusele toimivat mõjuvälja tervikuna. See tähendab nõustumist tõsiasjaga, et kõikjal õppetunnis või teistes elusituatsioonides toimub üheaegselt nii tahtlik kui tahtmatu õppimine. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdava osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just viimati mainitud viisil. Psühholoogid mõistavad õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimine kui protsess leiab aset inimese teadvuses ja on kirjeldatav vaid välise käitumise põhjal tehtud järeldusliku mõttekonstruktsioonina
oodatakse - võimalik seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb B. F. Skinneri uurimused ja avastused · Tasustamisgraafikud - õpitu kinnitub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga ( mänguautomaatides mängimine ja võitmine) · Vormimine - vormimisel kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega - järkjärgulise lähenemisega kujundatakse uusi tegevusoskusi · Märguannete eristamine - näiteks eelkoolieas või 1. klassis õpitakse eristama matemaatiliste tehete märke ja sooritama neile vastavaid operatsioone (Gagne, 1985) Thorndike uurimused ja avastused · Üleõppimine õppimine, mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist aitab õppematerjali paremini meeles pidada · Õppimise ajaline jaotus - kokkusurutud ajas õppimine ehk õppimine vahetpidamata pikema aja jooksul
Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad
Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi ümbritseva vastu. 5. Põhilised õppimisteooriate liigid.
saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku
Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, mis toovad kaasa meeldivat
või sisemine huvi ümbritseva maailma vastu. Õppimine kui protsess leiab aset inimese teadvuses ja on kirjeldatav vaid välise käitumise põhjal tehtud järeldusliku mõttekonstruktsioonina. Tänapäevaste ettekujutuste järgi defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Tahtlik õppimine – kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e. kaasnev õppimine – tegemist on teadvustamata protsessiga. Valdava osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigius loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Käitumise muutust selles kohanemisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud
annaabi.ee 
