looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Eesti keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. SE21 fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele- mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on järgmised: · Eesti kultuurituumi elujõulisus- riik peab ,,tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Eesti kultuuri nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus. See on arengueesmärkide reas esimesel kohal. Et rahvus säiliks ,,läbi aegade", on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku
kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste keskne, strateegia oluliseks sihiks on kujundada ühiskonnas selliseid võimeid ja mehhanisme, mis tagaksid Eesti jätkumise ja edu ka uutes ja ootamatutes oludes. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva ühiskondliku protsessina, omamoodi ühiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse . Säästva Eesti Instituut asutati 1992. aastal Tallinnas. See on valitsus väline sihtasutus,
Kõik pangad või muud finantseerimisallikad nõuavad ettevõtja käest äriplaani. Finantseerimisasutuste poolt aktsepteeritava äriplaani kavaga on võimalik tutvuda uurimistöö lõpus (vt. lisa 1). 4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale Äriplaani koostamisse peab suhtuma tõsiselt. Seda ei tehta formaalselt, vaid eelkõige on head plaani tarvis ettevõtjale endale tegevusjuhiseks. Äriplaan ei saa kunagi päris valmis, kuna keskkonnas toimuvad pidevalt muudatused ja koguneb uut informatsiooni. Vastavalt olukorra muutumisele peab plaani kogu aeg paindlikult kohandama, korrigeerima ja täpsustama (Johnsson 1996, lk. 137). 1.2. Äriidee teostus äriplaanina Äriidee on konkreetne määratlus, milles kirjeldatakse ettevõtte äritegevust. Äriidee formuleerimisel äriplaaniks tuleb vastata järgmistele küsimustele:
Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste-keskne, strateegia oluliseks sihiks on kujundada ühiskonnas selliseid võimeid ja mehhanisme, mis tagaksid Eesti jätkumise ja edu ka uutes ja ootamatutes oludes. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis 12 peale vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva ühiskondliku protsessina, omamoodi ühiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. (Keskkonnaministeerium 2005) Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste
Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Teoutilitarism ja reegliutilitarism! Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, millised tagajärjed on tõenäoliselt parimad. (Nt Hitleri vanaema) Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika: Omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte tagajärjele. Moraalselt hea tegu viiakse läbi kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada
· Ei ole võimalik teada, kui kaugele ulatuvad meie tegude tagajärjed kõigile asjaosalistele. · Ei ole võimalik kõike eelnevat teada alternatiivsete tegude kohta, et erinevaid alternatiive siis omavahel hüve-toomise aspektist võrrelda. Võimalik lahendus Eristada tuleb: · Tegelikke tagajärgi neid saab alles tagantjärele hinnata · Oodatavaid tagajärgi tagajärjed, mille aset leidmist on mõistlik oodata. · Utilitarist võib võtta tegevusjuhiseks: tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Lahendusstrateegiad teistele vastuväidetele: · "Ja-mis-siis": kui meie intuitsioon selle kohta, mis on õige või vale, läheb vastuollu utilitarismiga, siis see intuitsioon on ekslik. Utilitaristi vastus nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata.
o Kuldreegel "Tee teistele seda, mida sa tahad, et teised sulle teevad" · Vaja on universaalseid juhiseid ka huvikonfliktide lahendamiseks. Hüve maksimeerimine · Eetiline egoism Tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Eetiline egoism Egoism igaüks peaks tegema seda, mis tooks enim hüvesid talle endale. Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, s.o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. Hinnang egoismi-eetikale Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks.
tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. (teleoloogiline) ·Kui võrrelda kaht tegu, vaadatakse, millel on soodsam hüvebilanss. ·Teleoloogilist eetikat kutsutakse vahel ka konsekventsialistlikuks (ingl. k. consequence, tagajärg) eetikaks. ·Teleoloogilised teooriad on näiteks eetiline egoism ja utilitarism. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned ? näide utilitaristlikust lähenemisest. ·Utilitarism on teleoloogiline eetika. ·Utilitarism on printsiibieetika. ·Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu!" teooria, et õige tegu on see, mis maksimeerib kasu. Kasu määratletakse naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Ühe versiooni motoks on "Suurim õnn Suurimale hulgale" Utilitarismi 3 peamist aspekti : ·Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. ·Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus (lad. k. utilitas, ingl. k. utility).
annaabi.ee 
