majandusarengu sotsiaalsed eripärad programmid 25. Tegevusharu analüüs, tegevusharu majanduslikud iseärasused Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Võimaluste ja ohtude hindamine aitab viia strateegia vastavusse tegevusharu muutuvate tingimustega ja konkurentsiga. Keskenduda tuleb tegevusharule, mitte ettevõttele. Tegevusharu majanduslikud iseärasused: a) turu suurus, kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas; b) konkureerimisulatus; c) mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus; d) kapitalivajadus; e) vertikaalse integratsiooni levik harus; f) haru sisenemise ja väljumise barjäärid; g) tehnoloogiliste muutuste kiirus harus; h) konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus; i) tegevusharu keskmine rentaablus;
· korraldada inimeste tööd; · juhtida organisatsiooni talitlemist. 6 2. TÄNA JA EILE Juhtimise uurimise algusaegadest alates ja need uuringud said õige hoo alles 1930. aastatel- on enamus teadlasi, kirjanikke ja praktikuid juhtimise realiteetide osad lähtunud kahest eelduse rühmast (Drucker, F. P. 2003, lk. 15): Esimene neist moodustab aluspõhja kui tegevusharule: 1. Juhtimine on ärijuhtimine. 2. Organisatsioonil on või peab olema - ÜKS, ainuõige struktuur. 3. Inimeste juhtimiseks on- või peaks olema ÜKS, ainuõige viis. Teine ellduste rühm on aluseks juhtimispraktikale: 1. Tehnoloogiad, turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud. 2. Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud 3. Juhtimine on suunatud sissepoole 4
Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Tuleb keskenduda tegevusharule, mitte kindlale ettevõttele. 15 Tegevusharu olukorra analüüsimeetodid: Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine Konkurentsijõudude hindamine Strateegiliste gruppide väljatoomine Haru peamiste liikumapanevate jõudude ja nende mõjude hindamine Kriitiliste edutegurite määratlemine Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine: 1
Pangal on eesõigus ettevõtja varadele, riskikapitalistid on teiste omanikega samal positsioonil – ebaõnnestumise korral võivad nad oma investeeringust ilma jääda. Pank eeldab väikest riski, riskikapitalist eeldab väljumisvõimalust 5-7 aasta pärast. Pank ei osale ettevõtte juhtimises, riskikapitalist osaleb. Äriingel – eraisikust riskikapitalist. Riskikapitali fondid võivad keskenduda mingile piirkonnale või tegevusharule, äriinglid keskenduvad tavaliselt väikestele, elutsükli algusetapis olevatele ettevõtetele. 19. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. Finantstuludest ja –kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi.
Ettevõttesse investeerides püüab riskikapitalist aidata kaasa ettevõtte väärtuse tõusule ja soovib ise selle arvelt teenida. Riskikapitali erinevus pangalaenust: Äriinglid: Jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondlikku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Riskikapitali fondid: Võivad keskenduda mingile piirkonnale või tegevusharule, äriinglid keskenduvad tavaliselt väikestele, elutsükli algusetapis olevatele ettevõtetele. 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. Erakorralisi tulusid ja kulusid ei planeerita. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi.
KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud 20. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Bootstrapping (10. loeng) Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga,
KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud 20. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Bootstrapping (10. loeng) Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga,
Teiseks teeb nanotehnoloogia eriliseks selle eri valdkondades ja tööstusharudes esinemine ning kasutamine. Tegu ei ole ühe ala taotlusega vaid hõlmatud on kõikvõimalikud valdkonnad, mille lõpptulemused on seotud nanotehnoloogiaga või milles endas kasutatakse erinevaid nanotehnoloogilisi lahendusi. Tehnoloogia aluspõhimõte võib olla kasutuses nii biotehnoloogias, tekstiilis, materjaliteaduses ja telekommunikatsioonis. Märkimisväärne hulk ettevõtteid omab aga patente, lisaks enda tegevusharule, ka teistes tööstusest, mille tulemusel tekivad mitmed ettevõtted, kelle põhitegevus ei ole seotud patentidega, mida nad omavad. 16 Pooljuhttoodete ja informatsioonitehnoloogia ettevõtete näitel saab välja tuua aga patendiomanike aktiivsuse erinevuse võrreldes patendiomanikega, kes turul osalevad. Nimelt patendiomanikud, kes omavad patenti väljaspool enda põhitegevusharu, hagevad suurema tõenäosusega enda patendiõiguste kaitseks, kui ettevõtted, kes samal turul tegutsevad
vaid see, et põhiline eeldus ühest ja ainuõigest organisatsioonist enam ei kehti. Juhtimise kui teaduse jaoks on põhilised eeldused seega kõige olulisemad. Ning veelgi olulisem on põhieelduste muutumine.321 Juhtimise uurimise algusaegadest ja need said õige hoo alles 1930. aastatel on enamus teadlasi, kirjanikke ja praktikuid juhtimise realiteetide osas lähtunud kahest eelduste rühmast. I neist moodustab aluspõhja juhtimisele kui tegevusharule: 1. Juhtimine on ärijuhtimine. 2. Organisatsioonil on või peab olema üks, ainuõige struktuur. 3. Inimeste juhtimiseks on või peab olema üks, ainuõige viis. II eelduste rühm on aluseks juhtimispraktikale: 1. Tehnoloogiad, turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud. 2. Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud. 3. Juhtimine on suunatud sissepoole.
annaabi.ee 
