Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tegels" - 12 õppematerjali

Mida Kreeka meile andis
1
doc

Mida Kreeka meile andis?

mõtlejad esindasid selle kohta mitmesuguseid arvamusi. Filosoofia loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsetest jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale , et see toimib möne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava pöhimötte järgi. · Matemaatika-niisiis pyydsid filosoofid seletada maailma möistatusepäraslet ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorrraldusalaste õpetusete kogum.matemaatikaga tegels juba Thales,kuuid veelgi rohkem edendasid seda 6.saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud olid tema silmis pühad.Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hypotenuusi vahekorrast. · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt.Nõnda hakkasidki kreeklased Väikse-Aasias elanud lüüdlaste 7 saj. Lõpus eKr müntima hõberaha · Olumpia.alates 8

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Eesti 19 sajandil - kordamine ajaloo kontrolltööks
5
doc

Eesti 19 sajandil - kordamine ajaloo kontrolltööks

1. Balti kubermangude valitsemiskorraldus. · Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
Mina olin siin
10
docx

Mina olin siin

Renita: Oli ilus tüdruk, ning ta meeldis peaaegu kõikidele poistele. Hiljem hakkas Rassist ka hoolima. Olari: Oli seotud paljude mitte seadupäraste suhetega. Palju kartsid teda, kuna ta oli väga karm ja julm. Andis Rassile narkootikume müüa, ning tõmbas sellega jama kaela. Ta sai peksa, kuna Rass valetas tema kohta ja suri hiljem vigastustesse. Janar: Rassi üks sõpru. Ise ei tahtnud kriminaalsete asjadega tegeleda, aga vajadusel aitas Rassi. Mõssa: Rassi vend. Samuti tegels varastamisega. Toetas oma venda, kui sai. Hanna: Olari õde. Olid mingid tunded Rassi vastu. Tema pärast Rass valetaski Olksi kohta. Hanna ise oli häbelik ja tore. Talis: Rassiga lapsest peale läbi saanud. Oli juba varasest ajast raha teenimiseks raha varastanud Aivo: Oli Rassiga alati vimma pidanud. Rass sai temaga ainult sellepärast läbi, et tema pool oli palju pidusi. Säde uus poiss. 7) Mis sulle meeldis / ei meeldinud selles filmis enam? Miks?

Filmikunst → Film
18 allalaadimist
mina olin siin
8
docx

mina olin siin

Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Ta elu unistus oli saada arstiks, kuna ta isa oli ka arst. Raha teeniti varastamisega ja hiljem hakkas müüma narkootikume (sai Olksi käest), ning sellepärast võttis politsei nad kinni (samuti sellepärast, et oli pooleldi vastutav Olksi surma üle). Säde ­ Rassiga elav tüdruk, kes käis poistega palju läbi. Läks rassiga tülli, kuna suudles suvalise mehega klubis. Mõssa ­ Rassi vend. Samuti tegels varastamisega. Toetas oma venda, kui sai. Olar (Olks) ­ Oli seotud paljude mitte seadupäraste suhetega. Palju kartsid teda, kuna ta oli väga karm ja julm. Andis Rassile narkootikume müüa, ning tõmbas sellega jama kaela. Ta sai peksa, kuna Rass valetas tema kohta ja suri hiljem vigastustesse. Hanna ­ Olari õde. Olid mingid tunded Rassi vastu. Tema pärast Rass valetaski Olksi kohta. Hanna ise oli häbelik ja tore. Renita ­ Oli ilus tüdruk, ning ta meeldis peaaegu kõikidele poistele

Eesti keel → Eesti keel
51 allalaadimist
Eesti astronoomid
13
doc

Eesti astronoomid

1969 ­ 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 ­ 1976 osales ENE koostamisel. 1951 ­ 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. 6 Kalju Eerme ( 1938 ... ) Kalju Eerme on eesti astronoom. Ta lõpetas aastal 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Aastatel 1968 ­ 1993 tegels ta atmosfääri optiliste omaduste uurimsiega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on ta pühendunud atmosfääriosooni ja ultravioletkiirguse uuringutele Eestis. Ta osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koorineerimises. Teadustöö: 1. Kuni 1967 kaksiktähtede fotomeetria. 2. 1968 ­ 1993 atmosfääriväline astronoomia (kuni 1973), atmosfääri vertikaalse

Füüsika → Füüsika
90 allalaadimist
Mikrobioloogia konspekt
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid · J. Lister ­ võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus) · M. Beijerinck ­ tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus · S. Vinogradski ­ kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid · A.J.Klyver ­ uuris mikroobide biokeemiat (protsesse, mis annavad mikroobidele energiat ja ka

Bioloogia → Mikrobioloogia
266 allalaadimist
Realism ja naturalism
10
doc

Realism ja naturalism

välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad tolleaegsed näidendid olid ,,Õde Béatrice", ajalooline draama ,,Monna Vanna" ja ,,Sinilind". ,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 11. Charles Baudelaire Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61). Kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile. Isa suri, kui oli 6, ema abiellus uuesti, uue mehega Baudelaire ei klappinud uue mehega. 1830 astus

Eesti keel → Eesti keel
55 allalaadimist
SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus
13
doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad tolleaegsed näidendid olid ,,Õde Béatrice", ajalooline draama ,,Monna Vanna" ja ,,Sinilind". ,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 11. Charles Baudelaire Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61). Kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile. Isa suri, kui oli 6, ema abiellus uuesti, uue mehega Baudelaire ei klappinud uue mehega

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
Kirjanduse Secunda teine arvestus
22
doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad tolleaegsed näidendid olid ,,Õde Béatrice", ajalooline draama ,,Monna Vanna" ja ,,Sinilind". ,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 2) Ülevaade G. Flaubert'i ,,Mme Bovaryst" 1867 ilmub romaan, mis teeb ta väga tuntuks. ,,Mme Bovary" Arvas, et kirjanik peab kirjutama kiretult, nõnda, nagu ta väljaspoolt jälgiks oma tegelasi. Kunst peab olema impersonaalne. Arvab, et kunstnik on omamoodi teadlane

Kirjandus → Kirjandus
24 allalaadimist
Populaarkultuuri teooriad
51
docx

Populaarkultuuri teooriad

See on ühsikonnakriitika. · N (neitche vms): näeb ajastut, mis on sulgumas iseenndasse ning mis ülekullastub ise enda ajaloolst. · Jameson: o revivalism ehk nostalgia. Ta kirjutas ajal, mil oli olemas veel mingisugne alternatiiv kapitalismile. · Inkorporatsioon ­ · Pre ­ · Üldisem tentenst kuidas me tulevikku käsitleme, kuidas me näeme tänapäeval oma tulevikku. o Idee tulevikust. 20 sajand oli sajand, mis tegels palju tuleviku välja mõtlemisega, tuleviku otsimisega. o See puudutas inimeste tehnoloogilist teadvust, tuleviku nähti tehnoloogilistelt. o Pole juhus, et sellest ajast on pärit ka ulmekirjanduse kõrgaeg. · Futuroloogia ­ · Riik oli kõige võimsam ettevõtja, liberaalkapitalism naeruvääristas seda. · Futuroloogiline keskne mõiste. · Tulevikusokk o ­ tuleviku saabumine on see mis on sokeeriv, sest see saabub väga äkki. Tuleb

Kultuur-Kunst → Populaarkultuuri teooriad
83 allalaadimist
Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel. Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega. Taasiseseisvunud eestis olid tema huvideks poliitgeograafia ja kultuurigeo. Tema eestvedamisel hakati TÜ-s lugema 1990 a alguses kultuurigeo kursust, mis oli rohkem seotud soome-ugri suunaga. Palang, Peil, Sooväli, Kaups 2. loeng Tähtsamad allikmaterjalid: Väljaanded- eestis kindel kultuurigeo väljund puudub. Teemasid kajastatakse ajakirjades Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames

Geograafia → Kultuurigeograafia
39 allalaadimist
KULTUURITEOORIA
32
doc

KULTUURITEOORIA

ka siin on lugeja aktiivsus, vastuvõtja aktiivsus suurem, kui nii mõnegi teoreetiku arvates peaks olema. saussure ja levistrauss tegelesid paradigmaatilise tasandiga : teatavas järgnevuses elemente asendakse teistega ja need tekitavad tähendusi levistrauss ei tundnud üldse, millest lood räägivad. teda huvitas struktuuritasand, aga mitte lood. narratiivi mõiste : süntagmaatiline tasand, järgnevustasand (just see millest saussure ja levistrauss ei hoolinud, aga sellega tegels barthes) teksti mõnul on otsene seos sellega, kuidas narratiivi kulgemine mõjutab lugejat strukturalistlik poeetika : selles vallas tegeldaks vähem binaarsete opositsioonidega, mis on müüdi aluseks, vaid hoopis sellega, kuidas luuakse süzeeliinid. selline sfäär kus rõhk on rohkem kirjandusel. kanada kirjandusteoreetik northrop frye 1912...1991 põhiteos kriitika anatoomia 1957 (anathomy of criticism)

Kultuur-Kunst → Kultuur
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun