Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene
Minu jaoks on see mäng täiesti kohutav ja isegi kõige rahulikum inimene ei suudaks ükskõikseks jääda. Vaadates seda etendust, mõtlesin selle peale kuidas ma ise käituksin või kui kaua vastu peaksin, kui minul oleks selline poeg või sugulane. Ilmselgelt ei peaksi kaua vastu. Öelda inimesele midagi halba või leida kuidagi kontakt temaga teeks asja veelgi hullemaks. Esimese pilguga arvatakse, et peategelane on hull, tegeliklt on ta geenius aga kui suur see piir geeniuse ja hullu vahel on. Seda ei oska mina öelda, kuid tundub, et ''Suvekool'' is moondus piir päris tublisti ning arusaada kus on reaalsus ja ebareaalsus oli raske. Analüüsida sellist teatrimängu on üpriski keeruline ning ei oska öelda, kellele sellised etteasted ka meeldivad. See ei ole tavaline komödia ega tragöödia ega ulme, müne kohapealt paneb film ikkagi mõtle, kuidas sarnastes situatsioonides käituksime meie.
Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära
kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus Enesetapud ei sõltu isiku enda tahtmisest vaid ühiskonnast o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise
endaga kaasas kanda. Spektakulaaroptiline - kuidas nägemismeel töötab, määratleb distantsi. Situatsionism - paljastati situatsiooni, näidata kuidas ühiskonna vaatemäng toimib. Demüstifikatsioon. Väga paljud Baudrillardi ideed on välja toodud filmis Matrix, kuid B arvates on see film, mõtetu, sest sa ei saa paljastada seda tõde niiviisi. Inimeste maailm vajab pidevalt viidet reaalsusele. Disneylandi tajutakse kui reaalsusest põgenemine, kuid tegeliklt kogu Ameerika ongi disneyland. See ongi näide hüpperreaalsusest. See mida me reaalseks peame on muutunud. Ricoeur - kahtluse hermeneutika- kahelge selles, mida sa näed. Välisilme varjus peab olema loomus. B arvates ei ole võimalik vaadata asjade sügavusse jne. Jameson Postmodernsus on tema jaoks ajastu. Kapilalisti aregngu viimane faas. Williamsilt eeskuju võtmine. Igasugune sotsiaalne arengu faas koosned kultuurilisest kolmest momendist. Dominant - domineeriv
Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära
lõpp pärast seda aastat, mil tema elusoleku kohta saadi infot vmt. Vt § 20 lg2. Kui on 2 aasta värk, siis on selle sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppmise aeg=surmaaeg. Kui sõjategevus on kestnud üle 5 aasta, ja see 5 aastane periood langeb sõjategevuse sisse, siis võib kohaldada 5 aasta süsteemi/reeglit Kui on 6 kuu värk, siis seesama kuupäev,kui see õnnetus oli. (kui kaduma läks, nt kui inimene paadi peale läks.) Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint suurem või väiksem tõenäosus. Kuid surnudks tunnistamine ei muuda tema tehingu tegemise õigusi, küll aga avaneb pärand. Kui ta tagasi tuleb, siis kohus tühistab selle pärandi avamise vmt ja ta saab põhjendamatu rikastumise alusel oma raha tagasi nõuda. Kuid nt abielu automaatselt ei taastu. Võib olla ka nii, et ta ei ilmu välja, aga selgub tema tegelik surmaaeg. Kui isik saab tegeliku
Vt § 20 lg2. Kui on 2 aasta värk, siis on selle sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppmise aeg=surmaaeg. Kui sõjategevus on kestnud üle 5 aasta, ja see 5 aastane periood langeb sõjategevuse sisse, siis võib kohaldada 5 aasta süsteemi/reeglit Kui on 6 kuu värk, siis seesama kuupäev,kui see õnnetus oli. (kui kaduma läks, nt kui inimene paadi peale läks.) Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint suurem või väiksem tõenäosus. Kuid surnudks tunnistamine ei muuda tema tehingu tegemise õigusi, küll aga avaneb pärand. Kui ta tagasi tuleb, siis kohus tühistab selle pärandi avamise vmt ja ta saab põhjendamatu rikastumise alusel oma raha tagasi nõuda. Kuid nt abielu automaatselt ei taastu. Võib olla ka nii, et ta ei ilmu välja, aga selgub tema tegelik surmaaeg. Kui isik saab
Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära
piiramatu võimu all. Õigus otsida sinna aadlikke, aeti minema kui ei meeldiud. Igasugune kirikuelu juhtimine on mõisa käes- patranaadi õigus. Rootsi võimuper juurde tulles oluline et hetkel kui eesti liitus rootsiga, polnud rootsi veel lõplikult luterlik. Reformatsioon iiidi 1527 a läbi, kuid oli pigem õpetlikul tasemel. Omaette probleem see, et kui võimule saab Juhhan III, siis ürit riik tagasi pöörata katolikku usku 1575 a Juhhan III kirikukorraldus, mis tegeliklt oli tagasipöördumine katoliku liturgia juurde, viimast sammu ei astutud. Rootsis 1593 a lõplikult luterlik, kui peetakse Uppsala kirikukogu, usuelu aluseks saab Augsburgi usutunnistus, luterlus saab rootsi riigi riigiusuks. Privileegide kinnituses, mis Eerik XIV tegi on juttu ka kirikuelust, kuid seal nim seda evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus
annaabi.ee 
