metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad.
Ei või, nii on Jumal seadnud selle asja ja nii on hea." Ma arvan, et seetõttu elasid Paradiisi inimesed ka rahu südames. Võib-olla ongi tegu pimesi usaldamisega, kuid selline see lugu juba usaldusega on. See ongi pime, kuid õnnis, sest seda saadab lootus. Samuti mõistsid nad, et see maa on meile Jumalalt rendiks. Paradiis ei kuulunud neile. Pole midagi, mis on meie oma ega mis saaks meie omaks. Nii on lihtsam elada. Tundub nagu see raamat on kirjutud ehtsalt ning siiralt teeskluseta. Helged ja elavad kirjeldused tekitasid usalduse selle loo vastu, nende inimeste vastu. Paradiisi inimesed ja see maa ongi parimad õpetamaks lihtsust ning selle ilu. Nad ei mõelnud midagi suuremaks kui see on ja nad hindasid kõike südamest. See on parim, mis üks raamat saab kaasa anda.
1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. 4 Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad.
raskesti kasvatatav. / Palun helistada ööpäevaringselt. annab mõista, et ega luule-mina ikka oma lapsetu eluga rahul ei olnud. Tahe leida iga hinna eest jälle sisemine laps paneb kahtluse alla kõneleja siiruse selle juures, kas ta tollest sisemisest lapsest alguses tõepoolest nii väga loobuda tahtis. Samas ei oskagi me tihti väärtustada seda, mis meil on, enne, kui oleme sellest ilma jäänud. Vähemalt nii nad väidavad. Nii et võib-olla on siiski luule-minal algusest peale teeskluseta kindel tahe sellest lapsest vabaneda, oskamata teda väärtustada, ning eespool välja toodud sõna- ja mõttekordused on viis, millega autor väljendab kõneleja häiritud meeleolu. Sellest, kas kõneleja näol on tegemist autori enda või kellegi teisega, on minu jaoks keeruline aru saada. / ... / milleks uus auto, uus naine, uus maja / ... /, siit võiks välja lugeda, et luule- mina on meesterahvas ja miks ka mitte, luuletus võiks minu arvates olla kirjutatud sellisel
agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata
kui agressiivne. 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav – inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev – keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta – väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv – kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav – tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega
Nad peavad võistlema ärimeestega, kõvapäiste individualistidega, jõu- ja kavalusinimestega. Peavad õppima eluraamatust endast. Ja see viimane kõige teravam katse peab kestma 15 aastat, mille käigus kindlasti murduvad ka mõned täiuslikuks peetud õpilased ja need, kes kadalipust läbi tulevad on 50. aastased ennastusaldavad, kained, ilma oma õpetlase edevusest ja relvastatud tarkusega. Neist peavad saama riigivalitsejad, automaatselt- ilma valimiste teeskluseta. Sest läbi kasvatuse ja katsete on juba valik tehtud ja silmas tuleb pidada, et kõigil oli võrdne võimalus seda katsumust alustada. Filosoofidel/valitsejatel ei tohi olla eraomandust, peale selle, mis tingimata vajalik, lukke ega riive ei tohi olla ustel, palka saab kodanikelt ainult niipalju, et kaetud saaks väljaminekud (kätte raha ei jää, sel juhul), söövad ühiselt ja elavad ühiselt, neid
süda võpatab, kui mõtleb Jaanuse sõjaväkke minekule; hellusepuhangus viskub ta poisile kaela. lk 94 Mustlaselugu lk 97 erutab Vilmat -> meenutus aastast 1941 (lk 98) Edgar, Taaveti ainus poeg. tõsine ja juurdlev, temas on läbi löönud vanaisa Matsi kaine ja karske meel. Jaanus pole suur viinamees, aga tublist punnsuutäiesti ära ei ütle. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Armastab kodumaad loomulikult, omakasupüüu ja teeskluseta nagu kiviaja inimene oma koobast. Kodumaa - Lähedane, kallis inimene, kelle rõõmudele ja õnnetustele kaasa elab. Üha on siin vägivald valitsenud, valitseb praegugi, ja need, kes loodavad valuga valu kustutada, ei saa õigluse sotti iialgi sirgeks. Edgar räägib eesti rahva kavakindlast hävitamisest nt kooliõpetaja Pedaku põhjuseta äraviimine. Edgar: Lad keeles praeterita meminisse juvabit Ränki aegu meenutades on oleviku raskus kergem kanda. Lk 101
5. Ära paku lahendust Kaks tee-nii'd 1. Oskus kuulata 2. Oskus olla ukseavaja - jäta uks alati enda järel lahti. Neli nõustaja oskust, mis baseeruvad üksteisel: · tegevus · uus arusaamine · uurimine · suhete loomine Kõige alumisel pulgal on suhete loomine, mis on esmatähtis enne seda, kui minna edasi. Luua suhted, mis baseeruvad arusaamisel ja mõistmisel: · empaatiline arusaamine · mittehinnangulise aktsepteerimine · siirus, avatus, teeskluseta olek Sekkumine: · aja mahavõtmine - biheiviorism 27 · vanemate käitumismudel - biheiviorism · negatiivne korduv tegevus - biheiviorism · teost tulenevad tagajärjed - kognitivistlik · eelhoiatus ja valikuvabadus - kognitivistlik, püüan muuta suhtumisi · erinevate käitumisviiside selgitamine - kognitivislik lähenemine
“Kõige olulisemad on suhted!” Kompromiss (mõõdukas hoolimine nii eesmärgist kui suhetest) “Kokkulepped eeldavad mõlemapoolset järeleandmist” Konsensus (oluline võrdselt nii eesmärk kui suhted) “Konflikti lahendamine on võimalus arenguks” Kehtestavus kasutame kontakti loomisel, olukordades, kus on vaja ei öelda, kus meil on vajadus oma eesmärki saavutada. • Ennast väljendav, Otsekohene, Teeskluseta, Aktsepteeriv, Teiste huve ja õigusi arvestav, Teavitav Ühtaegu verbaalne ja mitteverbaalne, Selgitav, mitte salgav, Partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav, Olukorraga kooskõlas, Vastutustundlik, Loomulik ja asjalik. • Albert, Emmons, 1990; Hayes, 2002; Bolton, 2002 AGRESSIIVNE KÄITUMINE (ründav, oma õigust peale suruv) KEHTESTAV KÄITUMINE ALLAHEITLIK KÄITUMINE (annab alla, loobub oma eesmärkidest) Mis eristab agressiivset ja kehtestavat käitumist