Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne, pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse) - ostueesõigus (peab olema notariaalselt tõestatud) - pandiõigus (hüpoteegid) Kinnisvaramaks: Eestis maksustatakse maamaksuga kogu maa, välja arvatud: - kaitsealune maa
teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
lg 1). 179. Milliseid omandiliike eristatakse omanike arvu alusel? Ainuomand Ühine omand – kaasomand, ühisomand 180. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt, ühises asjas ja mõttelistes osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. 203. Mis on hoonestusõiguse sisuks?
lg 1). 179. Milliseid omandiliike eristatakse omanike arvu alusel? Ainuomand Ühine omand kaasomand, ühisomand 180. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt, ühises asjas ja mõttelistes osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. 203. Mis on hoonestusõiguse sisuks?
toetumine riigi kaitsele. Lühidalt: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 9.Õigussuhte põhiliigid Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhted normide õigusharulise kuuluvuse alusel: riigiõiguslikud suhted (nt Vabariigi Valitsuse ametisse astumine); võlaõiguslikud suhted (nt ostu-müügilepingu sõlmimine); asjaõiguslikud suhted (nt teeservituudi sõlmimine); tööõiguslikud suhted (nt töölepingu sõlmimine); perekonnaõiguslikud suhted (nt lapsendamine) jne. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid: kahepoolsed suhted nt ostja ja müüja vaheline suhe; ühepoolsed suhted toetub ühe poole tahteavaldusele, nt testamendi koostamine 11. Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud).
Lepingu p 3.1 järgi võimaldas AS Kivi läbi oma kinnistu OÜ-le Puu juurdepääsu kaasomandis oleval kinnistul asuvale hoonele. Lepingu p-de 4.1.1 ja 4.1.2 järgi pidi OÜ Puu tasuma iga 12 m pikkuse sõiduki läbisõidu eest 20 eurot ning kuni 3 t kaaluva sõiduki eest 10 eurot. Selline kokkulepe vastab oma tunnuste poolest asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 mõttes asjaõiguslikule isikliku kasutusõiguse kokkuleppele, mis tuli sõlmida notariaalses vormis. Lepingu p 3.1 oli sisult teeservituudi seadmise kokkulepe. Kuna lepingu sõlmimisel vorminõuet ei järgitud, on lepingu isiklikku kasutusõigust teeservituudi näol reguleeriv osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 82, § 83 lg 1 ja § 85 alusel tühine, sest järgitud ei ole AÕS § 231 lg-s 1 sätestatud vorminõuet. Seetõttu ei ole AS-l Kivi õigust nõuda OÜ-lt Puu selle alusel tasu maksmist. Lisaks leiab OÜ Puu, et ei pea ka maksma turvateenuse osutamise eest tasu, kuna sõlmis 31
Õigussuhte elementideks on selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Õigussuhte põhiliigid Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhted normide õigusharulise kuuluvuse alusel: riigiõiguslikud suhted (nt Vabariigi Valitsuse ametisse astumine); võlaõiguslikud suhted (nt ostu-müügilepingu sõlmimine); asjaõiguslikud suhted (nt teeservituudi sõlmimine); tööõiguslikud suhted (nt töölepingu sõlmimine); perekonnaõiguslikud suhted (nt lapsendamine) jne. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid: kahepoolsed suhted nt ostja ja müüja vaheline suhe; ühepoolsed suhted toetub ühe poole tahteavaldusele, nt testamendi koostamine 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
nõusolekupõhimõte (mida endas kannab KRS §341 lg 1) rakendamine ikka võimalik. Veelgi enam, see on nüüd ühemõtteliselt välistatud ühe teise sätte muutmisega: koos kinnistamisavaldusega tuleb esitada vormikohane käsutehing (KRS § 35 lg 1 p 1), milleks on valdavalt asjaõiguskokkulepe. Puudutatud isiku nõusolekul on tähtsus vaid kolmantate isikute seisukohalt, keda kavandatav asjaõiguslik muudatus puudutab (nt kasutusvaldaja nõusolek teeservituudi seadmisel). Kinnistamismenetlus Kinnistamismenetlus peab tagama kinnistusraamatu sisu vastavuse materiaalõiguslikule olukorrale. Kinnistusraamat peab õigesti ja täielikult näitama mitte ainult aktuaalset õiguslikku olukorda, vaid ka senist asjaõiguslikku arengut. Ka Eesti õiguse kohaselt tugineb kinnistamismenetlus avalduse alusel. Kuid kinnistamisavaldus on reeglina olnud vaid kas asjaõiguskokkuleppe osaks või avalduseks, mille läbivaatamise
annaabi.ee 
