Tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab ,,masinasse puutub". Mehaanika jaguneb kolmeks: kinemaatika, dünaamika ja staatika. Kinemaatika kirjeldab liikumist. Dünaamika kirjeldab jõudu. Staatika kirjeldab tasakaalu. 2. Milleks on vaja taustsüsteemi? Taustsüsteemi on vaja, et kirjeldada liikuva keha asukohta millegi suhtes. Samuti saab selle abil kirjeldada keha asukohta arvude abil kasutades koordinaadistikku. 3. Mis vahe on teepikkusel ja nihkel? Teepikkus on liikumine mööda trajektoori, nihe on keha liikumine sirgjooneliselt punktist A punkti B. 4. Mis on ühtlaselt sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt sirgjooneliseks liikumiseks nim sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 5. Mida nimetatakse kiiruseks? Valem. Kiirus näitab, kui pika vahemaa läbib keha antud ajavahemiku jooksul. 6. Mida nimetatakse kiirenduseks? Valem.
9. Mis on koordinaatsüsteem? Milleks seda vaja on? - Et määrata keha asukohta ja tema liikumist. 1) Sirgjoonel: üks kordinaat. 2) Tasapinnal: kaks koordinaati. 3) Ruumis: kolm koordinaati. 10.Mis on 1) teepikkus 2) nihe? – Lähtume trajektoori mõistest – keha liikumise teel. Teepikkuse tähis on s. 2) Nihe on suunatud sirglõik mis algab keha algasukohas ja lõpeb lõppasukohas. Erinevus: teepikkus võibolla nii sirge kui ka kõver, kuid nihe on alati sirge. Teepikkusel ei ole suunda kuid nihkel on. 11.Mis ühikutes võib teepikkust ja nihet mõõta? – Pikkusühikutes (mm; cm; dm; m; km) 12.Milline liikumine on kõige lihtsam liikumise liik? – Sirgjooneline; ühtlane; 13.Mis on kiirus, kuidas seda arvutada, mis ühikutes kiirust mõõdetakse? – Kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus. Põhiühik on m/s. Kiirus = teepikkus/aeg = nihe/aeg => v = s/t
asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I 2 mgh fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1. Alg-lõppoleku potensiaalsete energiate vahe võrdub hõõrdejõudude tööga teepikkusel h + h1 , s.o. mgh mgh1 f (h h1 ) Siit leitakse hõõrdejõudude suurus h h1 f mg (7) h h1 Asetades avaldised (5) ja (7) valemitesse (4), saadakse pärast teisendusi: gh 1 h M mD (8) h h1 t 2 kus D on võlli diameeter. Nurkkiirenduse leidmiseks kasutatakse asjaolu, et koormisel ja võlli pinna
4. Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C ' algasendis. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 1 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi arvestades peab kehtima seos (5). 4.2. Kiiruse valemi v=a*t kontroll 1. Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Seadke süsteem algasendisse, st asendisse, kus koormis C ' asub elektromagnetil. Asetage juhendaja poolt määratud kaugusele s koormise C ülemisest äärest rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s'' aga platvorm G. 3. Paigutage koormisele C teatud arv lisakoormisi. 4. Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C '
4. Lülitan vool elektromagneti ahelasse ja jälgin, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullistan ajamõõtja. 5. Lasen süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerin aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Kordan mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kannan tabelisse 1. 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi arvestades 2s 2s 2s a 21 22 ... 2n t1 t2 tn peab kehtima seos . 2.2 Newtoni teise seaduse kontroll. 1. Lülitan aja mõõtmise süsteem vajalikule režiimile. a1 F1 a2 F2 2. Seose kontrollimiseks asetan koormisele C ja C´ lisakoormised nii, et m1>m1′. 3
tp - masina ringipööramiseks kuluv aeg (iga pööre ~10 s); m - =2 (kui töötab pööretega, m = 0 kui süstikuna). Operatsioonide teepikkuste määramine A s1 s2 L 1) 2) Variant 1: teisaldamiskaugus st (nt 30 m) on pikkus A...L, millel lõikamine ja eelprisma kogumine toimub teepikkusel s1 (nt 5 m) , sealt edasi lõikamist enam ei toimu, toimub eelprisma teisaldamine teepikkusel s2 (nt 30 5 = 25 m) ee lõpuni L. Hõlm tühjendatakse tõstmisega ja toimub tühjalt tagasisõit ee algusesse teepikkusega s3 = st (nt 30 m). Märkus. Lõikamise teepikkuse võib määrata arvutuse teel seosest. s1 = Vpr / b hl , m milles: Vpr valitud masina tabelijärgne eelprisma maht, m3 ; b valitud masina hõlma pikkus, m;
16. Kuidas saab jaotada keha liikumist trajektoori kuju järgi? Kui trajektooriks on sirge, nimetatakse liikumist sirgjooneliseks, kui trajektoor pole sirge, siis kõverjooneliseks. Kõverjoonelise liikumise erijuhuks on näiteks ringjooneline liikumine. 17. Kuidas jaotub liikumise kiirus? Ühtlane liikumine ja mitteühtlane. 18. Mis on taustkeha? Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse 19. Mis vahe on nihkel ja teepikkusel? Erinevalt teepikkusest iseloomustab nihe ka liikumise suunda. Seega on nihe vektoriaalne suurus 20. Kuidas vaadeldakse klassikalises mehaanikas aega? absoluutse suurusena 21. Mis on vektor? Suunaga lõik. A - alguspunkt. B lõpp-punkt. 22. Mis on kiirus? 23. Mis on kiirendus? võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 24. Newtoni esimene seadu Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas
• Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 21-24 kraadi ja suhteline õhuniiskus 40-60%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. • Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt. • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha tervisevõimlemist, mitte lugeda ajalehte või dokumente
toonid. · Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 2124 °C ja suhteline õhuniiskus 4060%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. · Taustmüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. · Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. Kasutatud materjalid 1. Milline on õige arvutitöökoht ja kuidas töötoolil õigesti istuda? URL=http://wwx.tarbija24.ee/140307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/249641_1 .php 2. Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. URL=http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida 3. Arvuti mõju meie tervisele. URL=http://www.50pluss.ee/arvuti
( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95 I OSA 1) Süsteemi kiirendus koos määramatusega igal teepikkusel. s1=0,715 m; a1=0,424±0,013 m/s2 s2=0,946 m; a2=0,48901±0,00073 m/s2 s3=0,475 m; a3=0,4636±0,0013 m/s2. 2) Seose a1=a2=a3 kehtivus määramatuste piires: 0,424±0,013 = 0,48901±0,00073 = 0,4636±0,0013. II OSA 1) Süsteemi kiirused lisakoormiste äravõtmise hetkel. V1=0,257±0,010 m/s V2=0,357±0,025 m/s V3=0,3946±0,0036 m/s 2) Seose kehtivus
asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I2 mgh = + + fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1. Alg-lõppoleku potensiaalsete energiate vahe võrdub hõõrdejõudude tööga teepikkusel h + h1 , s.o. mgh - mgh1 = f (h + h1 ) Siit leitakse hõõrdejõudude suurus h - h1 f = mg (7) h + h1 Asetades avaldised (5) ja (7) valemitesse (4), saadakse pärast teisendusi: gh 1 h M = mD - (8) h + h1 t 2 kus D on võlli diameeter. Nurkkiirenduse leidmiseks kasutatakse asjaolu, et koormisel ja võlli pinna punktidel on ühesugused joonkiirendused.Seega
Arvutame induktsiooni elektromotoorjõu homogeenses magnetväljas paiknevas ristküliku kujulises raamis. Joonis 1 Libisegu raami üks külg pikkusega MN=l, Kiirusega v-> külgedel NC ja MD, jäädes koguaeg küljega CD paralleelseks. Moodustugu magnetinduktsiooni vektor B-> juhiga täisnurga ja juhi liikumise kiirusega v-> nurga alpha. Magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest Laurentzi jõuga. Fl=Bq0vsinalpha See jõud mõjub piki juhti MN. Laurentzi jõu töö teepikkusel l võrdub W=FL*L=Bq0vlsinalpha võrdub laengu ümberpaiknemisel tehtud töö ja selle laengu suhtega : See valem kehtib igasuguse magnetväljas liikuva juhi kohta. Raami teistes külgedes induktsiooni elektromotoorjõud võrdub nulliga, sest need on liikumatud. Seega elektromotoorjõud kogu raamis võrdub Ei ning jääb konstantsel kiirusel v- > muutumatuks. Voolutugevus aga suureneb, sest juhi MN liikumisel paremale kontuuri takistus väheneb koos pikkusega vähenemisega
Keskkonnasästlik sõiduviis Keskkonnasäästlikul sõiduviisil valitakse sobiv ja võimalikult ühtlane sõidukiirus, millega mootori heitgaaside saastesisaldus on kõige väiksem. Välditakse järske pidurdusi ja kiirendusi. Sellega väheneb ka kütusekulu ja suureneb liiklusohutus. Keskkonna saastamist mõjutab ka kasutatava kütuse liik ja kvaliteet ning isegi rehvide kulumine (näiteks suurel kiirusel sõitmine kulutab samal teepikkusel tunduvalt rohkem rehve, kui väiksemal kiirusel sõitmine, rääkimata rehvikulutamisest järskudel pidurdustel). Väga palju kulutab rehvi vale rõhk nii liiga madal rõhk, kui ka liiga kõrge rõhk. Väga suur roll on sõidustiilil: sujuv sõitmine (kiirendus) ja mõõdukas pidurdus vähendavad kahjulike ühendite paiskamist keskkonda. Valgustusseadmete kasutamine, nähtavus
Kui on vahemikus 0 0- väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 900 ,siis töö on positiivne. Kui on 900 ,siis tööd ei tehta.Kui on üle 900 ,siis töö on 3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Suurust,mis vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained- W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia
Kui α edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui α on 90 0 ,siis tööd ei tehta.Kui α on nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia jaguneb kaheks-kin ja pot on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) ja
pingelaenguks e.lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12= 1-2+E12 Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2 2.Tõõ võimsus .energia. -Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos - vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui on 900 ,siis tööd ei tehta.Kui on üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia jaguneb kaheks-kin ja pot en.Ühikuks on J 3.Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml 2 4.vedelike sisehõõre 5
Kui α edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui α on 90 0 ,siis tööd ei tehta.Kui α on nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia jaguneb kaheks-kin ja pot on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) ja
inertsmomendi (I) ja nurkkiirenduse () korrutisega Töö, võimsus, energia Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs*cos -vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 0°-90°, siis töö on positiivne. Kui on 90° siis tööd ei tehta. Kui on üle 90°, siis töö on negatiivne. Töö ühik on J (dzaul). 1J on töö, mida jõud 1N teepikkusel 1m. Võimsus (N) on suurus, mis näitab kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel. N=Fv ühik on vatt (W); 1W=1J/s; 1hj=736W. Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia jaguneb kaheks, kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks, ühikuks on dzaul (J). Potensiaalne energia on Ep=mgh maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m. Kineetiline energia võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A=mv2/2=Ek
F=-F 8. Impulsi jäävuse seadus- vektorist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. mv=const 8. Töö A on võrndne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A= (Fs)=Fscos a Kui: cos a>0 A pos. Cos a<0 A neg. Cos a =0 A on 0. 1J on töö, mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Võimsus- suurus, mis nt kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N= A/ t=Fv, 1W=1J/s; 1hj=736W Energia- füüs suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. (1J) Potensiaalne energia- maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m, pots. energia Ep=mgh Kineetiline energia-võrdub tööga , mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v. A= mvdv=mv2/2=Ek 9. Jõumoment- antud punkti O suhtes nim vektorilist suurust M, mille määrab avaldis
Ainepunktide isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv suurus e konstant. p=F·dt p-impulss-jõu lühiajaline toime m1v1+m2v2=const 7.Töö-Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos -vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 0 0-900 ,siis töö on positiivne. Kui on 900 ,siis tööd ei tehta.Kui on üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. 8.Energia jäävuse seadus Ep+Ek =const st kineetilise ja potensiaalse energia summa on jääv suurus.Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia jaguneb kaheks- kin ja pot en.Ühikuks on J. Ep on võrdne tööga ,mida teevad süsteemi sise- ja välisjõud ,viies keha asendist üks asendisse kaks.Ep=mgh
n on põrkumata osakeste (elektronide) tihedus teekonna lõpul, kui X = x n0 > n Liikudes veel edasi dx võrra on ühe elektroni ühe põrke tõenäosus , seega osakeste tiheduse n korral väheneb põrkumata osakeste arv dn võrra . Integereerides radades n0...n: = - saame . Siin ongi tõenäosus, et elektron läbib vahemaa pikkusega x ilma põrkumata. Teepikkusel x, väljas E kogub elektron laenguga q energia x E q Ionisatsioon toimub, kui x E q Wi , siit ioniseerimiseks vajalik teekond xi avaldub valemiga . Tõenäosus, et xi on . Seega: (1/cm). Põrkeionisatsiooni tegur e. Townsendi I koefitsient võrdub ühe elektroni poolt sooritatud ionisatsioonide arvuga, kui see elektron liigub välja suunas ühe pikkusühiku võrra. 11. Elektronide laviin Teepikkusel dx toimub n dx ionisatsiooni. Seega dn = n dx
Ressursside kulu määr ja sooritatud transporditöö maht on omavahel seotud. Lihtne ressursside kasutamise mõõtmise viis on sooritatud transporditöö mõõtmine. Tehtud transporditöö arvutamisel võetakse aluseks kaupade hulga (koguse) või reisi- jate vedu mõõdetud teepikkusel. Kaupade hulka iseloomustatakse sagedamini kaalu ja ruumala mõõtühikutega (kg, t, m3), teepikkust väljendatakse kilomeetrites (km). Reisijateveol võetakse transporditöö arvutamise aluseks ühik – reisijakilomeeter. Sooritatud transporditööd iseloomustavad järgmised näitajad:
annaabi.ee 
