kandidaadile tema kohta tehtud otsuse ning ametisse nimetamise õigust omavale isikule andmed esitatud kandidaadi kohta või kandidaatide esitamisest loobumisest. 24. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaazist - 5% ametipalgast; 2) 10-15-aastase teenistusstaazi korral - 10% ametipalgast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaazist - 15% ametipalgast. 25. Lisatasu akadeemilise kraadi eest Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast. 26. lähetuskulude hüvitamine (1) Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras .
Tähtaja möödumise tõttu määratud ajaks ametisse nimetatud isik vabastatakse tähtaja möödumisel, etteteatamist ei ole. Koondamine Ametiasutus likvideeritakse. Kaotatakse teenistuskoht ametiasutuses. Muudetakse ametijuhendit, mis eeldab ametniku nõusolekut ja ta ei ole seda saanud. Samale kohale naaseb õigusvastaselt teenistusest vabastatud teenistusse ennistatud isik. Etteteatamise tähtajad: Alla 1a. teenistusstaazi vähemalt 15 kalendripäeva. 1-5a. teenistusstaazi vähemalt 30 kalendripäeva. 5-10a. teenistusstaazi vähemalt 60 kalendripäeva. 10 ja enam aastat vähemalt 90 kalendripäeva. Hüvitis koondamisel makstakse ametnikule 1 kuu keskmise palga ulatuses. (Õigus saada lisaks ka kindlustushüvitist, kui ametnik on töötanud samas asutuses 5-10a., kui üle 10a. makstakse 2 kuu keskmine palk.) Katseaja ebarahuldavad tulemused: Töökogemus, teadmised, oskused ei vasta nõuetele. Anda võimalus katseaja vestluseks.
Maaväe auastmed Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse või ka teenete järgi. Neid kantakse sõjaväevormiriietusel. Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem
Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT
21, EV kodanik, vähemalt keskhardisu, teovõimeline, eesti k.oskus. Ametnike atesteerimine: ametliku hinnangu andmine töötaja tööalaste omaduste ning tööomaduduste kohta, eesmärgiks: saada infot personali kvaliteedi kohta, selgitada välja koolitusvajadus. Viiakse läbi atest. komisjoni poolt. Tulemus: lugeda ametnik atesteerituks, algab uus 3 aastane tsükkel, viia üle madalamasse ametnikegruppi, lükata atesteerimine edasi 1ks aastaks. Ametnike reserv: max 6 kuud (läheb teenistusstaazi hulka) ametnik pole töötegevuses, peetakse arvet riigikantselis, reservis olev ametnik on kohustatud end arvele andma kohalikus tööhõive ametis ja vastu võtma kõik vastavad kursused/koolitused. Reservi kaudu saab töökohta vahetada ning otsida ametnikke. Üldriiklik tööajanorm: on 8h päevas e 40h nädalas. Lühendatud tööaeg: alaealistel (13-14a 4h, 15a 6h, 16-17 7h päevas) pedagoogidel 7h päevas. Allmaatöödel, eriiseloomuga töödel, tervist kahjustavad tööd 7h päevas
abikaasa või elukaaslane, naise vanemad, vanaavanemad ( need on hõimlased). 25.nädal, 21.02.13 ruumis 035 on järgmisel nädalal seminar !!!!! AVALIKU TEENISTUSE SEADUS EHK ATS Ametniku teenistusse nimetamine: Teenistusse nimetamine toimub läbi haldusakti. Käskkirjas olevad tähtsad punktid: 1) isikunimi, isiku ametikoht, asutuse nimetus, ametikoha asukoht 2) põhipalk 3) ametikohale nimetamise kuupäev 4) teenistusstaazi kestvus ametisse nimetamise kuupäeva seisuga (tegutsemine avalikus teenistuses), Nt teenistusstaaz on 5 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. See ei ole üldine tööstaaz, see on ainult avaliku teenistuse järgi 5) teenistuse tähtaeg 6) katseaeg- kestvuseks on maksimaalselt 6 kuud, kuu aja pärast, 1.aprillist on kestvuseks 4 kuud, kui ametnikul hakkab katseaeg lõppema, siis on kohustuslik, et 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema läbi viidud vestlus
(3) Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele · Ainult õiguspärasus 22. Avaliku teenistuse mõiste ja liigid Avalik teenistus töötamine riigi ametiasutuses või KOV-se ametiasutuses. Avaliku teenistuse liigid: · Riigiteenistus · Kohaliku omavalitsuse teenistus 23. Avaliku teenistuja õigused ja kohustused Avaliku teenistuja õigused: (2) 1) Õigus saada lisatasu a. Teenistusstaazi eest b. Akadeemilise kraadi eest c. Võõrkeelte valdamise eest 2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e
presidendi abikaasa presidendi ametivolituste ajal. Toitjakaotuspensioni maksmine õigustatud isikule peatatakse vabaduskaotuse kandmise ajaks või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks. 11.10. Ametniku vanaduspension Avaliku teenistuse seaduse (RT I 26.02.2013,5) §-st 113 tulenevalt reguleeritakse selle seadusega ametnike riiklikke vanaduspensione. Vanaduspension määratakse üldises korras, kuid riiklikku vanaduspensioni suurendatakse järgnevalt: 10-15 aastase teenistusstaazi korral - 10% võrra 16-20 aastase teenistusstaazi korral - 20% võrra 21-25 aastase teenistusstaazi korral - 25% võrra 26-30 aastase teenistusstaazi korral - 40% võrra üle 30 aastase teenistusstaazi korral - 50% võrra. Teenistusstaaz peab olema omandatud enne 01.04.2013. Staazi suurendamine toimub veel viie aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. Kulutused, mis tulenevad eelpool mainitud vanaduspensionide suurendamisest kaetakse riigieelarve vahenditest
lõikes 2 ettenähtud tähtajaks; 9) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht viieks aastaks. 6. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015-aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik,
ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. 6. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015-aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik,
vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 1 alusel. eenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. (4) Palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras. Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja
annaabi.ee 
