JAANIPÄEV L I I S A TA M M 10.A JAANIPÄEV • Peetakse Ristija Johannese sünnipäevaks. • 24. juuni • Tähistamist alustatakse jaanilaupäeval (23. juunil). • Tegemist oli tähtsa pühaga. Karjastele ja teenijarahvale anti vaba päev. RISTIJA JOHANNES • Sündis kuus kuud enne Kristust. • Prohvet ja ristija. • Eestis kannab nime Jaan. • Noor tantsija Salome nõudis valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti surmast. RISTIJA JOHANNESE PEA KOMBESTIK
Jaanipäev 24.juuni 5.klass Mida ei tohtinud teha? • Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Mida märgib jaanipäev? • Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. • Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanitoitudeks olid Sõir (Lõuna- Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Ilmad on päikselised, mõnikord ka vihmalised. Kasutatud allikad: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php
Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele. Tehti vaid väga tähtsaid töid. Kasutatud kirjandus 1) Google: www.google.ee 2) Miksike: www.miksike.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org
Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele. Tehti vaid väga tähtsaid töid. Kasutatud kirjandus 1) Google: www.google.ee 2) Miksike: www.miksike.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org 4) Kultuuriaken: www.Kultuuriaken.tartu.ee 5) BERTA: www.folklore.ee 6) Postimees: http://www.postimees.ee
on väga kuulus Alvar Aalto, kes on lisaks veel nii mõnegi auväärt ja imetlusväärse ehitise loomisega hakkama saanud. Pilt Tammekannu villast tänapäeval: Teine maja, Jakobsoni villa mis asub pärnus, Lõuna 2a, jäi silma oma puhta ja ilusa stiiliga ning samuti sellega, et kui osavalt ja hästi oli tavalisest ruudukujulisest krundist erinevat, kolmnurkse kujuga krunti, ära kasutada osatud. Kuigi ajastule omaselt on majas teenijarahvale ning härrastele eraldi sissepääsud ja ruumid, on nende paiknemine väga otstarbekohane. Teada on, et maja ehitati aastal 1936, Olev Siinmaa ja allkirjastatud Anton Soansi poolt. Netis natuke selle maja kohta uurides sain teada, et maja on korduvalt müügis olnud ning seda, et maja on nõukogude ajal kasutatud kui sotsiaalobjektina ehk lasteaiana. Samuti ka seda, et see kõrgväärtuslik hoone jäi Jaak Jakobsoni pärijatele tagastamata. Mulle endale oli üllatuseks veel
20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega. Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil. Kuna jaanipäev oli nii oluline püha siis anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. 3 TULE TEGEMINE Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid
Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23.juunil ehk jaanilaupäeval. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 4.Mida sel päeval pakuti. Rituaalsed toidud olid: Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Vägaoluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Viited:http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 8 LISA 1 LISA 2 Kokkuvõte Jaanipäev on oma nime saanud usust- Johhanesest. Kõik rahvad on üritanud seda nime lihtsamaks teha ning nõnda saigi Johhanesest jaan
Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale, pärastjaanine aga kaotuseks heinatööle. Ennejaanine vihm on rohkem väärt kui Riia linn. Kui rukis enne jaanipäeva õitseb, tähendab see head saaki. Jaanipäeval peabki rukkipeas juba teraalgus sees olema, tähendab ivitsemine peab olema alanud, et jaagupipäevaks (25. juuliks) uudseleiba saada ./6/ Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Töökeeld kehtis eriti umbrohu kitkumise kohta (ei saa saaki). /2/ Jaanipäeva on rukki õitsemise aeg. Talumees käis siis ümber põllu ja pistis pihlakaoksi iga põllunurga sisse, siis ei pidanud umbrohi viljapõllu sisse tulema. Jaanipäeva õhtul pandi
mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Heinamaarjapäev - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18
lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest.
Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest.
et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest.
annaabi.ee 
