GIS Teemakaardid 2009 GEOINFOSÜSTEEM Automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga seotud andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks. Vaatenurgast GIS-ile sõltub, milliseid võimalusi tema juures oluliseks peetakse Kartograafiline vaatenurk - kaardid Andmebaasilik vaatenurk andmestruktuur- ja baasid Analüütiline vaatenurk ruumiline analüüs TEEMAKAARDID · Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks. TEEMAKAARDID · Teemakaartide kvaliteedinäitajad: Loetavus kõik kaardielemendid on üksteisest
langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto Leppemärgid- kokkuleppelised märgid kaardil, mis tähistavad kindlaid
Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid, mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid. Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms. 12. Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon)? Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid. Eesti Baaskaart: topograafiline kaart mõõtkavaga 1:50 000 kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks 1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud. Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal.
Kuu on maakera kaaslane ning tiirleb ümber maa. · Kaart-Maa pinna vähendatud, üldistatud ja leppemärkidega täiendatud tasapinnaline kujutis. · Kaardid jagunevad: 1. Üldgeograafilised kujutatakse leppemärkide vaid kõige olulisemaid nähtusi, pinnamoode, veekogusi, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka riigipiire. a) Topograafilised kaardid- väga täpsed ja üksikasjalikud maastiku kirjeldavad kaardid. 2.Temaatilised e teemakaardid- sinna kantakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid nt: aastane sademe hulk, kraadid, rahvastiku tihedus jne.... · Aerofoto- õhust pildistatud foto, mille järgi hakatakse kaarti koostama · Leppemärgid kokku lepitud märgid, mis tähistavad kaardil kindlaid objekte. · Legend leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas · Absoluutne kõrgus objekti kõrgus mõõdetuna merepinnast · Suhteline kõrgus objekti kõrgu mingi teise objekti suhtes
tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Võib asuda keset laamat (nt Hawaii saarestik). KAARTIDE LIIGID Sisu järgi on võimalik kaarte jaotada järgmiselt: · Üldgeograafilised kaardid: nendel kujutatakse leppemärkide ja värvidega kõige olulisemaid nähtusi nagu pinnamood e. reljeef, veekogud, tähtsad teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid (üksikasjalikud maastikku kirjeldavad kaardid, nt Eesti põhikaart) · Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme. · Erikaardid: teatud erialatöötajatele suunatud suuremat täpsust nõudvad kaardid (nt merekaardid meremeestele, kaardid inseneridele, sõjaväelastele, Tallinna veetrasside kaardid jne). Vormi järgi jaotatakse kaardid kaheks: · Klassikalised paberkaardid · digitaalkaardid
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj
süsteem, vana vene m.s, nurgamõõtühikud). 30. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid. Õigepingsed (ekvivalentsed): pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väikeM kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta). Õigepikkulised (ekvidistantsed): teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (raadiolokatsioon). Vähimmoondelised: põhilised moonutused viidud miinimumi, väiksemõõtkavalised teemakaardid. Sobedad/kokkuleppelised/konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid). 31. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse?
võimalikult efektiivselt, esteetiliselt ja arusaadavalt, kasutades selleks erinevaid distsipliine ning meetodeid. Kaardi põhiline ülesanne on informatsiooni talletamine ning selle edasiandmine kaardi kasutajale. Lisaks veel õppevahend, praktiline töövahend ning maailmavaate kujundaja. (Mill, 2010) Antud referaat on pühendatud ühele teemakaardile – vookaardile ja selle kasutamisele erinevates valdkondades. Voo- ehk liikumiskaardid on teemakaardid, millega on võimalik edasi kanda liikumist. Kujutatavaks objektiks on mingi nähtuse kohavahetus ja/või liikumine ühest punktist või piirkonnast teise. Kujutusvahendiks on liikumist ehk voogusid kirjeldavad jooned, millega saab ka väljendada liikumise suunda, tähtsust, suurust jne. 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA „Kartograafid on väga pikalt kasutanud vookaarte, et edastada objektide liikumist ühest
Vektorkuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed kirjeldatakse punktide, joonte ja pindadena. Vektortooted: · planimeetrilised kaardid maapinna objektide plaanilisi asukohad. · samakõrgusjoontega reljeefikaardid iga joon kujutab mingi tasapinna ja maastiku lõikejoont. · topograafilised kaadid näidatud nii objektide plaanilised asukohad kui samakõrgusjooned · temaatilised kaardid e. teemakaardid pühendatud teatud teemale (mullakaart) · profiilid näitavad vertikaalse tasapinna ja maapinna ristumist · 3D objektimudelid 3 8. Valgus ja valguslained. Valguse refraktsioon, valguse dispersioon. Valgus elektromagnetiline lainetus, mis levib vaakumis kiirusega ligikaudu 300 000m/s. Valguse kiirus sõltub ainest, milles ta levib. Nähtava valguse lainepikkus on 40-700nm.
Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel. 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? Liigitamine teema järgi: Üldgeograafilised kaardid o Topograafilised kaardid o Füsiograafilisd kaardid Temaatilised kaardid (teemakaardid) o Loodus(teema)kaardid o Rahvastiku(teema)kaardid o Majandus(teema)kaardid o Ajaloo(teema)kaardid o ... Erikaardid Liigitamine kujutatava ala järgi · Tüübi alusel (ookeani, mandri, mäe, järve, linna jne) · Hierarhia alusel (riik, osariik, omavalitsus jne) Liigitamine (kasutus)eesmärgi alusel: · Teaduslik · Õppe-
a. Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. b. Õigenurksed ehk konformsed (nurk kahe suuna vahel õige, kuju õige, moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) c. Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) d. Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f. Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 52. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? a
· "kasuta värvitoone teadlikult" Hele kavandatav, tume olemasolev. Punasega märgitakse oluline. Kindel värvitoonide tähendus. Üldmaa, haljastus roheline, kollane elamud. Valge- põllumaa, metsamaa, jäetakse need alad, mida planeeringuga ei reguleerita. · "vali sobiv aluskaart" Maakonnaplaneering 1:100000, ÜP 1:20000, 1:2000, 1:50000- täpsusaste. Kaardi tüüp- ühel kaardil olemas ühed asjad, teisel teised. Topograafilised kaardid, teemakaardid. Info, mida kaart sisaldab. Kaart peab olema värske (DP). Kui pole, tuleb aluskaart teha. · "kasuta tabeleid ja diagramme kriitiliselt" Tabel on info hoidmiseks, mitte esitamiseks. Diagramme kasutatakse esitluseks. 57. Euroopa maastikukonventsioon: Euroopa rahvad soovivad, et nende territooriume mõjutavates poliitikates ja seadustes võetaks arvesse inimeste ootusi ümbritseva keskkonna kvaliteedi suhtes
2000 tundi) kogu aastase tundide arvust (8760st tunnist). See on piisav, sest öösel pole päikest üldse ning tarbimine ka lähtuvalt tarbimismustrist tavaliselt nullilähedana. Vastajad on üpriski hästi kursis, et Eestis on piisavalt head klimaatilised tingimused päikeseenergia jaoks. Üks võimalus on ka see, et nad aimasid kõhutunde järgi õigesti. Joonis 14. Päiksepaiste kestvus aastas tundides Eestis Allikas: (http://www.stat.ee/public/kaardid/teemakaardid/Paikesepaiste_2014.png) 4.7. Päikesepaneelide puudused Kaheksandas küsimuses oli eesmärgiks teada saada, mis on vastanute arvates päikesepaneelide puudusteks (Joonis 15.). Võimalik oli valida mitu vastusevarianti. Kõige suuremaks päikesepaneelide puuduseks oli vastajate arvates liiga suur esialgne investeering, 77 juhul. Seejärel järgnesid sesoonsus (65), pikk tasuvusaeg (42), tootlikuse sõltuvus ilmastikust (39)
tehes päringuid. - Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks. 3.Arvutikaardid jagunevad:raster-ja vekrotkaartideks. Rasterkaart-koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused). Vektorkaart-koosneb vektoritest,see on arvutikaart,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn
http://meteo.physic.ut.ee , mille väärtuseks on pikaajaline arhiiv ja suur andmete kogumise sagedus. Keskkonna ja ruumilise paiknemise või planeerimise alal tehtavate uurimuste puhul on suureks abiks Maa-ameti kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/. Sealt leiab andmeid Eesti asustusjaotuse, kohanimede, geodeesia ja maardlate kohta; samuti Eesti muldade kaardi, geoloogilise baaskaardi ja teemakaardid. Sotsiaalainete valdkonnas pakub oma koolis, kogukonnas kui laiemas ühiskonnas toimuv ammendamatuid võimalusi uurimisteemade leidmiseks. Andmete kogumise meetodina kasutatakse sageli ankeetküsitlust või intervjuud. Meetod tundub esmapilgul kergesti rakendatav, kuid sisaldab mitmeid karisid. Peab jälgima, et valim oleks esinduslik ja piisavalt suur, nii et tehtud järeldused omaksid üldistusvõimet ja ei kehtiks ainult selle pisikese valimi kohta. Samuti peab