SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse
5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+) -mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris; (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille jooksul lepingu sõlmimise kohustust rikuti; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile neljakordse kindlustusmakse aja eest, mille
5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+) -mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris; (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille jooksul lepingu sõlmimise kohustust rikuti; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile neljakordse kindlustusmakse aja eest, mille
6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 7) eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi vedusid: tööliste vedu tööle ja tagasi; õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi; sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi. Eriotstarbelise liiniveo võib korraldada avaliku teenindamise lepingu või kommertsalusel; 8) kohalik liinivedu on sõitjate vedu teeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil; 9) kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades; 11) taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev; 12) bussivedu on sõitjate vedu bussiga. Bussiveona võib käsitada ka sõitjate vedu 69 istekohaga (kaasa
tänapäeval, seega polnud vaja hiigelsuuri ja pikki maanteid,olid vaid rajakesed külade vahel. Tegelikult enamik inimesi ei liikunud kunagi kaugemale külast, kus nad olid sündinud. Hoolimata sellest olid teed olulised ajapikku kasvasid külade ümber uued hooned ning nendest omakord moodustas tulevikus linn. Linnades olid teed kivist ja puidust blokkidest, mis andis võimaluse sõita küllaltki tasapinnasel sillutisel selle aja kohta. 1700-ndatel aastatel saabus pöördepunkt teeliikluses, kui hakati kasutama tollipunkte.Tollipunktides olid väravad üle tee, et hoida kinni liiklus kuni teemaks oli makstud väikesesse putkasse tee serval. Teemaksuga kogutud raha kasutati teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Insenerid nagu Thomas Telford ja John Macadam töötasid välja uusi võimalusi teekatte parandamiseks.Killustikuga kaetud teed oli suur edusamm 1800-ndatel aastatel. Need teed tegid võimalikuks postitõldadel läbida pikki vahemaid linnade vahel tunduvalt kiiremini.
selles mõttes universaalne, et hind on keskmine ei ole liiga kallis, ning kaitseala on ka laiam, kindlustusjuhtumiks on ka õnnetusjuhtum, ning uue auto kaitse. Kolmas tüüp on eliit või siperkasko, mis on mõeldud uutele autodele. Selle hind on suurem, kuid on kindlustatud ka isiklikud asjad autos, ning võtmete kadumine. 31. Liikluskindlustuslepingud Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik, mille alusel kindlustusselts hüvitab oma kliendi sõidukiga teeliikluses kolmandale isikule tekitatud kahjud. Liikluskindlustuse tavaleping tuleb sõlmida mootorsõidukile ja selle haagisele, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris. Tavalepingut saavad lisaks sõiduki omanikule sõlmida sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik või lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Lepingu sõlmimise eest tasu ei võeta.
Mõisteid ühistranspordiseadusest (3) Eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi vedusid: - tööliste vedu tööle ja tagasi; - õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi; - sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi Kohalik liinivedu on sõitjate vedu maanteeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille marsruut ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil Kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades 9.05.2010 Transport ETV0120 100 50 Tegevuslubade, sõidukikaardi ja liiniloa andjad (1) Tegevuslubasid ja sõidukikaarte ning liinilubasid annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, maavalitsus, vallavalitsus ning linnavalitsus.
novembri 2001. a määruse nr 65 «Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskiri» lisa 4 § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk), v.a ratastraktor, liikurmasin ja nende haagised, tehnoseisundile ja varustusele esitatavaid nõudeid. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnoseisundi ja varustuse kontrollimisel.
Termos-, külmik-, külmutus- või köetava veoki termoskeredele ja nende termilistele seadme- tele kannab valmistajatehas alalised tunnustähised, mis sisaldavad vähemalt alljärgnevaid andmeid: • valmistaja riigi nimetus või sellele riigile rahvusvahelises teeliikluses kasutamiseks määratud tähis • valmistajatehase või -ettevõtte nimetus • mudel (numbrid ja/või tähed) • seerianumber • valmistamise kuu ja aasta.