Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk
Ühelt poolt komparteilise maailmavaatega jõuline, plahvatav ja diktaatorlik teatrijuht. Teisalt oli tegu aga reziimi poolt taunitud eesti algupärandite tulise kaitsejaga, Vanemuise üleliiduliseks nähtuseks muutjaga ja 70ndate teatriuuenduspõlvkonna eestkostjaga. ''Irdi teatriajalukku minevaid lavastusi saame kokku umbes kahe käe sõrmede jagu. Selles pole midagi erakordset, selliseid lavastajaid saab Eesti peale kokku üsna mitu, aga nende hulgas pole ühtegi, kes oleks samal ajal nii teatrimees, teatrijuht kui lavastaja, nii ehitaja, süsteemi looja ja hoidja.'' Viller, Jaak Ird kasutas lavastusmeetodina talle palju etteheidetud kaasarääkimise tehnikat, kus näitleja pidi kordama iga sõna täpse intonatsiooniga, kuni see talle häältepaeltesse kulus ja meeltesse kinnistus.
eksperimentaal-kangakudumiskoolist lastele. Egiptuse laste modernistlikult väljendusrikkaid ja leidlikke kudumeid eksponeeriti kahel näitusel 1960 ja 1966, mis oli selajal kunstimuuseumi kohta julge samm. Harrania sõpruskülaks sai Gävlest 40 km kaugusel asuv Hedesunda, kus Birger Forsberg asutas Hedesunda kudumiskoja, mille praegused ateljeemajad on spetsiaalselt lastele kavandanud tuntud arhitekt Ralph Erskine roll. MUUSIKA Sel ajal, kui helilooja ja teatrimees Lars-Eric Brossner telefoniga räägib, jõuab tema kahe ja poole aastane poeg Hugo ronida talle põlvele, jutustada ühe loo, joonistada isa telefoniraamatusse, libistada end põlvelt maha ja istuda klaveritoolile, ühetooniliselt süveneda fa-dieesi ning improviseerida midagi laste bugi-vugi taolist. Aga mitte selleks, et demonstreerida oma oskusi või teadmisi muusika on tema jaoks liikumise, tantsu, laulu, riimide, rütmi, helide ja piltide maailm, milles tema viibib.
Hüppelauaks noortele näitlejatele, lavastajatele. · Long run system: vahetas stock-companie välja lavastust mängiti nii kaua, kuni publikut jätkus, seda said omale lubada Londoni suured teatrid. Teatrid sattusid sõltuvusse ärimeestest. Alanes riski võtmine, olulisemaks sai äri kasulikkus, mitte kunstiliselt julged lähenemised. Riskida ei saadud, kuna ärimehed olid oma raha sinna alla pannud. Kuulsaim teatrimees selles süsteemis lavastaja, näitleja, ärijuht Herbert Beerbohm Tree (1853 1917) ,,Hes Majesty's Theatre". Selle süsteemi suhtes näidati välja kriitikat osutas stagnatsiooni kunstis. · Matinee-etendused: mängisid noored tundmatud näitlejad ja noored autorid, vähekulukad lavastused. Matinee etendusi korraldas Harley GranvilleBarker (1877 1946). Korraldas Matinee etendusi nädalas kaks tükki Court Theatre juures. Sai
Kuidas jõudis Wagner juhtmotiivini, juhtmotiivide võrgustiku e. süsteemini(=muusikalise seosed juhtmotiivide vahel)? Selle juurde viis teda tegelemine müüdiga ("Nibelungi.." ainestikuga hakkas tegelema 1848.) Müüt on eepiline zanr, milles jutustatakse midagi, mis on olnud jam is tuleb ja miks kõik on nii jne. (Müüdi valem võiks olla: ükskord oli nii ja on nii ikka ja jälle: müüti iseloomustab järelikult tsüklilisus. Müüt puudutab asjade alguses saladust). Wagner kui teatrimees mõistis, et see, mida nähakse laval, mõjub rohkem kui jutustamine. Wagneri muusikadraamades seostub juhtmotiiv teatud sõnadega tekstist ja lavasündmustega. Juhtmotiiv ühendab selle, mida on laval näha ja millest räägitakse, sellega, mida ei ole laval näha ja millest parasjagu ei räägita. Näit. 1850. aastal alustas ta nornide stseeni (sellega algab tetraloogia viimane osa "Jumalate hukk"), ent jättis pooleli, sest ei
õukondlikuks meelelahutuseks arvatavasti 1682. aastal.(Muide, Blow enda määratlus on "maskimäng"!) Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" valmis veidi hiljem: esimene teadaolev esitus pärineb 1689. aastast, mil teost mängiti Chelseas tütarlaste pansionis. Tollal pandi inglise koolides suurt rõhku laulmisele, tantsimisele ja pillimängule. Samas tütarlaste pansionis oli esitatud ka Blow "Venust ja Adonist". Etenduste eestvedaja oli Londoni tuntud tantsuõpetaja ja teatrimees Josias Priest. Võimalik, et ooperite etendamisel tulid neidudele appi Chapel Royal'i liikmed. "Didos ja Aeneases" laulsid nood ilmselt Aeneast, Ülemnõida ja meremehi. Viimasel ajal on Purcelli-uurijad veendunud, et "Dido ja Aenease" esmaesitus toimus tegelikult varem, 1680. aastate keskel õukonnas. Paraku puuduvad selle kohta täpsemad andmed. 1689. aasta koolietenduse proloogi tekstis (muusika pole kahjuks säilinud) ülistatakse siiski äsja troonile tõusnud William III ja Mary II
Solon oli Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta valiti ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud on Soloni lendsõna "Mis liig, see liig", samuti tema vaidlus teatrimees Thespisega: "Kui lubate teatris tõemeeli valet esitada, siis hakkavad ka riigimehed näitemängudest eeskuju võtma!" Sophokles – üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Elas ühel ajal Periklesega nig oli tema hea sõber. Tema kuulasaim teos on trägöödia „Kuningas Oidipus“, kus ta näitas, et inimesel ei ole pääsu talle määratud saatuse eest. Ta kirjutas kokku 123 näidendit. Tervikuna