Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teatrikunsti sõnavara (0)

1 Hindamata
Punktid




Selgita oma sõnadega või vajadusel internet abil järgmised 
teatrikunstiga seotud mõisted:
Dramaatika žanrid:  1. tragöödia - põhineb traagilisel konfliktil ja/või traagilise lõpplahendusega  näidend, kurbmäng 2. komöödia - lõbusa sisu ja lõpplahendusega näidend, naljamäng 3. draama - elulise sisuga ja tõsise konfliktiga näidend, nii koomiline kui ka  traagiline 4. tragikomöödia - draamateos, millel on nii tragöödia kui ka komöödia  tunnusjooni, esitab traagilist ainestikku koomiliselt või vastupidi 5. commedia dell’ arte - rahvakomöödia 16. - 18. sajandi Itaaliast, tekst on  improviseeritud, kuid selles esinevad kindlad tegelaskujud (noored 
armastajad, koomilised vanamehed, teenijaskond) 6. improvisatsiooniline teater - teatri liik, milles nii lugu, tegelaskujud,  dialoogid kui ka tseenid mõeldakse välja kohapeal 7. performance - tegevuskunsti liik, milles luuakse kunstniku juhatusel  etendus, vahel publiku osalusel või improvisatsiooniline, kuid tavaliselt 
väga põhjalikult ette valmistatud ja kontrolli all, nimetatakse ka 
etenduskunstiks 8. happening - tegevuskunsti liik, milles loob kunstnik etenduse tihti publiku  osalusel ja spontaanselt, happening on olemuselt juhuslikum kui 
performance  9. farss - enamasti olustikulise sisuga lühinäidend, kus domineerib  situatsioonikoomika, kasutab jämekoomilist tehnikat 10.sketš - lõbus lühinäidend väheste tegelastega, millel on enamasti  ootamatu lõpplahendus 11.pantomiim - etendus, milles sisu antakse edasi läbi liikumise, žestide ja  miimika, tummnäidend 12.ballett - muusikaline lavateos, mille sisu antakse edasi läbi balleti  reeglitele vastava tantsu ja muusika 13.ooper - muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes 14.operett - lõbusasisuline muusikaline lavateos, milles sisu esitatakse nii  lauldes, tantsides kui ka kõneldes, ooperist lihtsam  15.muusikal - muusikaline lavateos, milles kõne, laul ja tants on võrdselt  tähtsad väljendusvahendid, erinevalt operetist on kõik laulu- ja 
tantsunumbrid loos olulised  Koomika liigid: 1. situatsioonikoomika - koomika, mis tuleneb olukorrast, kujutatakse  koomilist olukorda


2. Karakterikoomika - koomika, mis tuleneb tegelasest, kujutatakse koomilist  tegelast või tegelase mõnda omadust 3. sõnakoomika - koomika, mis tuleneb sõnast, kasutatakse koomilisi  väljendeid, võrdlusi, irooniat Mõisted: 1. dramatiseering - proosa- või luuleteksti töötlus draamatektsiks  (näidendiks) 2. libreto - muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal jms) tekst 3. stsenaarium -  teose sündmustiku ja ka selles kasutatavate kunstiliste ja  tehniliste võtete üksikasjaline kirjeldus, kavand 4. dialoog - vestlus, kahe või enama isiku omavaheline vestlus,  mõttevahetus, kahekõne 5. monoloog - ühekõne, pikem üksikkõne endamisi või ka dialoogi osana 6. repliik - lühike ütlus või vastus, tihti tabav märkus 7. remark - draamateoses autori nõuandev või selgitav märkus näitlejale,  lavastajale või lugejale 8. vaatus - lavateose suurim alajaotus, mille vahel on enamasti pikemad  pausid, vaatus on näidendi terviklik osa 9. stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus, tegelaskond ja  kujundus Teater kui kollektiivne kunst: mida teevad järgmised töötajad? 1. kirjanik - kirjutab näidendeid või ka proosateoseid, mida hiljem lavale tuua 2. dramaturg - kirjandusnõunik, kes tegutseb teatri juures, soovitab  lavastamiseks näidendeid, kohandab proosateoseid näidenditeks, kirjutab 
ise näidendeid või tõlgib neid 3. lavastaja - teatrilavastuse kunstiline või üldjuht, juhib kogu lavastus  protsessi 4. näitleja - kehastab lavateose tegelasi või olendeid 5. muusikakujundaja - kujundab sobiva muusika lavastuseks ja meeleoluks,  töötab tihedalt lavastaja ja valguskunstnikuga 6. kunstnik - loob ja organiseerib kõik elemendid lavakujunduse loomiseks,  vastutab kunstilise osa eest 7. valguskunstnik - loob valguse abil lavale ruumi ja atmosfääri, tekitab  lavastusega sobiva valguskujunduse, oluline nii kunstiline kui ka tehniline 
osa, väga oluline koostöö lavastaja ja muusikakujundajaga 8. kostüümikunstnik - loob kostüümid, mida kasutatakse karakterite  võimendamiseks, selle juurde kuuluvad ka moonutavad elemendid, grimm,
aksessuaarid, parukad
Teatrikunsti sõnavara #1 Teatrikunsti sõnavara #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrinkais Õppematerjali autor
Teatrikunsti põhisõnavara

Sarnased õppematerjalid

Mõisted - kirjandus
2
docx

Mõisted - kirjandus

Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte ­ rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering ­ eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater ­ Etendus ­ sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss ­ jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening ­ improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastaka

Kirjandus
Kirjanduse mõisted
1
docx

Kirjanduse mõisted

1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark ­ märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend

Kirjandus
Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega
14
doc

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega

Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook) Bentley : ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab". Bentley viitab niiöelda minimaalskeemile, mis tema arvates on teatri tegemiseks vajalik ­ publik, näitleja ja sellele, et laval nähtav tegelane on jäljenduslik. Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja, et

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Teatriteaduse alused-kordamisküsimused
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

Performance ­ etenduskunst, mis ühendab teooriat ja praktikat, on laiapõhjalisem kui eurotsentristlik sõnateater, ühendab kultuurilisi, isiklikke, grupi-, regionaalseid ja globaalseid maailmamudeleid. Sisaldab kunstiosa, aga läheb sellest kaugemale. Lai spekter meelelahutuslikke, kunstilisi, rituaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja inimestevahelisi suhteid. Mimesis ­ jäljendus. Kunst ükskõik mis vormis jäljendab maailma. Ei taandu ainult maailma kopeerimisele, vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias ­ tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika ­ üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel. Autori kohalolu on varjatud

Draama õpetus
Teatriteadus II
6
docx

Teatriteadus II

dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras

Teatriteaduse alused
Teatriteaduse alused
11
doc

Teatriteaduse alused

Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering ­ eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst ­ teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng ­ lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto ­ muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium ­ filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus ­ kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus ­ lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv ­ lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment ­ lava ja saali e

Teatriteaduse alused
Teatriteaduste alused
20
rtf

Teatriteaduste alused

Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus ­ esmakordne esitus publikule. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Book) 1) Eric Bentley: ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab." Omal moel on see minimaalskeem olemas olnud läbi kogu teatriajaloo, viidates publikule (C), näitlejale (A) ja sellele, et laval nähtav tegelane (B) on jäljenduslik, mänguline, keegi teine kui näitleja (A) tavaelus. 2) Peter Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Teatriteaduse alused-mõisted
14
docx

Teatriteaduse alused: mõisted

• “Arvutikiht” – riist- ja tarkvara ja selle võimalused. • Arvutikultuur on sulam inimeste ja arvutite tähendustest Teatrimärk on mobiilne – ei pea tähistama sedasama, mis antud objekt reaalses maailmas; polüfunktsionaalne –muudab mängu käigus oma tähendust. Kood – märkide kasutamise reeglistik: esmased kultuurikoodid – elukogemus ja igapäevased käitusmisnormid, nt riietus ja žestid; Teisesed kultuurikoodid – kultuurikogemus, kirjandus, kunst, mütoloogia jne Fenomenoloogilise analüüsi objektid: atmosfäär, kehalisus (sh kohalolu), sündmuslikkus Performatiivsuse esteetika uuringud: Uuritakse etendust kui sündmust, protsessi, Etendus on ainukordne ja kordumatu, sündmuses osaleja on ka vaataja Geneetiline analüüs - Pööratakse tähelepanu lavastuse terviklikule loomisprotsessile ja arengule etenduste mängimise käigus. Interkultuuriline teater :erinevatest kultuuridest pärit materjalidesegamine ja

Teatriteaduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun