Jean Baptiste Lully,kes sündis 1632 aastal Itaalias, alustas oma karjääri Prantsusmaal 1646.aastal toapoisina ning 1653.aastal nimetati ta õukonnaheliloojaks. Hiljem rajas ta 16 parimast mängijast uue orkestri,mis oli ajastu parimate hulgas. Ta juhatas tantsuakadeemiat 1672.aastast ning ta asutas Kuningliku Muusikaakadeemia ning 1680.aastal sai temast Louis XIV sekretär tänu millele tõusis ta aadliseisusesse. Lully on läinud ajalukku esimese suure ning karmi orkestri-ja teatrijuhina. Tänapäeva balletis pannakse rõhku rohkem tantsule kui vokaalesitustele. Nüüdisajal esitatakse klassikalist balletti,kus lavateosed on oskuslikult modernsemate tantsunumbritega kombineeritud ning esitusi saadab orkester. Minu arvates on barokk huvitav ajastu. Kõige rohkem meeldib mulle barokkmuusika,kuna see on elav,emotsionaalne ning mängib orkester,erinevalt keskajast või renessanssist. Ballett on
lühikesed, neid oli vähe ja nende lihtne meloodia erneb retsitatiivist üsna vähe. Lüürilise ooperi omapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti ja kooristseenid. Alates 1673.aastast kuni surmani lõi Lully pea igal aastal ühe ooperi. Surm Kui Lullyst sai 1680.aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. 8. jaanuaril 1687 juhatas Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus viskas ta dirigeerimissaua vastu maad, mis tabas ta jalga ja põhjustas põletiku. Hoolimata haava ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha, põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687. Looming Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't
→ " Fiori Musicali " BAROKKMUUSIKA PRANTSUSMAAL JEANBAPTEISTE LULLY (16321687) … on läinud ajalukku esimese suure (ja türanliku) orkestri ja teatrijuhina. 1653. õukonna helilooja → Kuninga orktestri viiuldaja → rajas 16 parimast mängijast orkestri Les petits violons → kuningaperekonna muusikaõpetaja → talle allus kogu õukonnamuusika
üsna vähe. Lüürilise ooperi pmapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti ja kooristseenid. Alates 1673.aastast kuni surmani lõi Lully pea igal aastal ühe ooperi. Kuulsamad neist on "Attis"1677, "Roland"1685, "Armide"1686. Kui Lullyst sai 1680.aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. OOPER INGLISMAAL Inglise muusikateatri omapäraseks vormiks olid õukondlikud maskietendused (masque)., mida tunti juba 16. ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või
balletile, ooperile ja orkestrimuus.le. Oma varastes balletides pani aluse prantsuse stiilis avamängule (overture), peamiseks tunnuseks punkteeritud rütmidega majesteetlik avaosa, millele järgneb kiire, fuuga joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu.
üsna vähe. Lüürilise ooperi pmapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti ja kooristseenid. Alates 1673.aastast kuni surmani lõi Lully pea igal aastal ühe ooperi. Kuulsamad neist on "Attis"1677, "Roland"1685, "Armide"1686. Kui Lullyst sai 1680.aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. OOPER INGLISMAAL Inglise muusikateatri omapäraseks vormiks olid õukondlikud maskietendused (masque)., mida tunti juba 16. ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või
le. Oma varastes balletides pani aluse prantsuse stiilis avamängule (overture), peamiseks tunnuseks punkteeritud rütmidega majesteetlik avaosa, millele järgneb kiire, fuuga joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu.
teatriajalukku 1932. aastast alates "Vargamäest" Pearuna Johannes Kaljola, 1934. alates "Abielu ja armastuse", hiljem "Karini ja Indreku" lavastustega Lisl-Lindau Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas- Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 Vanemuise peanäitejuhina ja 1944.-45. lavastajana. Siin oligi Aluoja elutöö kõige tähenduslikum osa, kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega pani teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige
üsna vähe. Lüürilise ooperi pmapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti ja kooristseenid. Alates 1673.aastast kuni surmani lõi Lully pea igal aastal ühe ooperi. Kuulsamad neist on "Attis"1677, "Roland"1685, "Armide"1686. Kui Lullyst sai 1680.aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. 9 Klassitsism ( 18. saj lõpp 19. saj algus) Klassitsismi ajastu koosnes kolmest perioodist: 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) Varaklassitsism 1760-1780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni
· Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises · Teatrikülastajate konverentsid omapärane Irdi algatuslik üritus! · Suvised vabaõhulavastused
Hermione“ Tema kuulsamad ooperid on „Alkestis“, „Theseus“, „Attis“, „Roland“, „Armide“. Pani oma varastes ballettides aluse prantuse stiilis avamängule(ouverture) Tema ooperites hinnati enim efektseid koori-ja tantsutseene. Surres oli ta kogunud endale kõik tiitlid, mis sel ajal muusik võis saada. Ta on ajalukku läinud esimese suure orkestri-ja teatrijuhina. Tema surmast räägitakse selliseid lugusid: teost juhatades oli ta dirigeerimissauaga vastu maad põrutanud, varvast vigastanud ja gangreeni surnud. 9 Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“.
annaabi.ee 
