Prantsuse klaasikunstnik, kes tegi klaasiga tehnoloogilisi eksperimente, kus poolläbipaistva klaasimassi sees taime, putuka ornament. Louis Comfort Tiffany 1848-1933 New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind. Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid. Juugendstiili arhitektuur Gustave Eiffel 1832-1923 Eiffeli torn Pariisis 1889 New Yorgi vabadussammas 1886 A.Lindgren, W.Lonni ,,Estonia" SÜMBOLISM 19.-20.saj vahetus 19. sajandi teaduse ja tehnika areng hoogustas ühiskonnas urbaniseerumist, uute
rakendatakse arvuti- ja videotehnika vahendeid müütidele ja folklooridele. Siin võib näha sarnasust kirjanduses levinud etnofuturismiga. 2.4 SUVETEATER Vabaõhuetenduste traditsioon ulatub Eestis tagasi 1920. aastatesse. Iseseisvunud Eestis hakkasid suvelavastused hoogsalt populaarsust koguma 1990ndate teisel poolel. Tugeva tõuke andis Linnateatri ülimenukas ,,Kolm musketäri". Just suveteatris avaldub kõige ilmekamalt püüd leida uusi põnevaid mängupaiku väljaspool teatrihoonete tuttavaid saale, kuid muidugi otsitakse neid ka sisehooaja lavastuste tarvis. Sellised nn leitud paigad mängivad etenduse mõjuväljas iseenesest suurt osa. Eesti teater on muutunud ruumitundlikumaks, osatakse hinnata mängupaiga erilist õhustiku. KOKKUVÕTE Kui alguses mõtlesin, et teatrite tekkimisel pole midagi erilist, siis töö käigus taipasin, et olen valesti arvanud. Igal teatril on oma lugu ning igal teatritrupil on oma eesmärgid, head ja vead.
Institutsioonilisema teatri poolelt on olulisim aastast 1996 biennaalina korraldatav festival "Draama". Palju on väiksemaid laste ja tantsuteatrite festivale. Enamasti toimuvad sellised üritused suveperioodil, milleks kõik teatrid toovad nüüd välja ka vabaõhulavastusi. Ebaharilikke esinemispaiku on varasemast aktiivsemalt otsitud ka muudel aastaaegadel. Kõik see osutab (rahvusvaheliseltki viimastel aastakümnetel märgatavale) soovile pääseda välja teatrihoonete sisseharjunud, rutiinsest õhustikust ja käitumistavadest. Zanriliselt on seesugune tahe piire nihutada ehk kõige märgatavam mitmesuguste muusikalavastuste sagenemises kõigis teatrites; laia tähelepanu on äratanud ka teatritevahelised eriprojektidena välja toodud muusikalilavastused mitmesugustes suurtes saalides ja suvel vabas õhus. 13 Kokkuvõte
a. ja 18.juunil 1821.a. tuli see Berliinis lavale. "Nõidküti" erakordne menu esilavastusest peale on seletatav patriootiliste tunnete tõusuga sel ajal. Berliinis võidutses tollal preisi aristokraatia poolt sinna kutsutud itaalia päritoluga prantsuse helilooja Spontini, kelle kärarikkad ja ülespuhutud ooperid püüdsid kuulajaid köita dekoratiivsuse ning hiilgavate massistseenide efektiga (kuulus saksa kirjanik Heine märkis pilkavalt, et Spontini ooperite lavastamisega taheti proovida teatrihoonete seinte vastupidavust). Patriootiliselt häälestatud kuulajaskond (eriti noorus) asus sellega opositsiooni ja nägi "Nõidkütis" tõeliselt rahvuslikku teost, sellest ka tormilised ovatsioonid "Nõidküti" esietendusel, mis tegid Weberi rahvuskangelaseks. Ooperi sisu: Noor kütt Max ja krahvi metsaülema tütar Agathe armastavad teineteist. Et omada õigust Agathega abielluda, peab Max võitma küttide laskevõistlustel
Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda toimemehhanisme ja nende tähendusi, tehakse teoreetilisi üldistusi teatri toimimise kohta, kas on universaale teatri kirjeldamiseks. Ka teatrihoonel on esteetiline pool, aga ka teoreetiline: millist teatrit saab selles hoones teha? Teatri uurimise sotsiaalne ja kultuuriline perspektiiv teater on alati ühiskonna sees, sest ilma selleta ei saa teatrit teha
sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 10 olid nurgatornid, teravkaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Neorenessanss oli kohustuslikuks stiiliks ka pankade, koolide, haiglate, raamatukogude ja kohtuhoonete ehitamisel. Teatrihoonete projekteerimisel lähtuti renessansi kõrval ka barokile omasest vormikõnest. Neobarokk sai aluseks raudteejaamade ja hotellide ehitamisel. Tööstusehitiste puhul kasutati romaani stiilile sarnast ümarkaarstiili. Historitsismi edasises arengus sünnitas stiilide ühendamine eklektitsismi. See, 19. saj lõpukümnenditel sündinud viimane historitsismi periood kestis kõige kauem, ulatudes kohati 1930. aastateni. Asetades rõhu dekoratiivsusele, minetas eklektitsism arhitektuurses loomingus
Kuid pole vahet, kas ollakse pärit maalt või linnast, teatrit armastavad ühtmoodi mõlemad. Erinevus on ainult selles, et linnainimesele on teater kättesaadavam, aga Eesti NSV aegsed maainimesed käisid tõesti palju teatris, sest see võimaldas uut teada saada, hetkel toimuvaga seoseid luua, end tööst välja lülitada ja maailma mõista. Kolhoosid sovhoosid olid muutunud rikkamaks ja oli võimalik kasutada majandi busse, mida olevat sel ajal teatrihoonete ees palju seisnud, väidavad kaasaegsed. Milliseks aga kujuneb teatri tähtsus tulevikus, sõltub noortest. Teatrietendused on tegelikult väga harivad ja iga noor peaks leidma endale võimalusi, sest etendusi, mida vaadata, on palju. Igatahes noorel uurijal on, mida õppida ning järgida. Eesti NSV ajal toimusid teatri ringreisid ja selle abil saadi aimu, mis teater üldse on. Teatrikülastused liitsid ja liidavad töökollektiivi, sest hiljem on võimalik
Kunstireligioon on veendumus, et kunst, kuigi loodud inimeste poolt, on ilmutus. Kunst ega muusika seega ei vastandunud sugugi kristlusele, kunst võis kristluse vaimsust ka tihti toetada ja väljendada. 19. sajandi algul haaras eriti kujutavat kunsti vaimustus keskajast ning soov ,,kunsti kristianiseerida" -- peamiselt itaalia renessansimaalide eeskujul maalida kristliku ainestikuga pilte. Seda, et kunst muutub omamoodi religiooniväljundiks, võib märgata ka kontserdisaalide ja teatrihoonete arhitektuurist (loengus rääkisime), mis näitab, et tegemist on templi- või 6 kirikulaadsete ehitistega. Publiku suhtumine ja käitumine esindab loomulikult kogudust. Pühaks tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne muusika. Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik,
annaabi.ee 
