Os Konserti *kontserdit Toorikut M.Nim Kontserdid Toorikud M.Om Kontsertid *kontserdit Toorikute e e M.Os Kontserte *kontserdei toorikuid d Põlglik III Küülik II Ristm Teadmik III Kõrtsmik sõõrik Päevik ekslik ik III A.Os põlgliku Küülikut Ristm teatmiku Kõrtsmik iku ku M.Om Põlglike Küülikute Ristm teadmike Kõrtsmik ike e M.Os põlglikke Küülikuid Rismi teadmikke Kõrtsmik kke ke Nim Särk Teemant Kuurort Om Särgi Teemandi Kuurordi
tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti
· Vahel on vaja v2lja l6igata ja sisse kleepida ka 8ksikuid s6nu,ridu,l6ike · Korrektuuri sissekleepimine tehakse v2ljal6ike 8hest, sisemisest otsast selleks, et oleks v6imalik lugedanja v6rrelda korrektuurimaterjali mahakriipsutatud tekstiosaga · Kui uus korrektuurimaterjali v2ljal6ige asendab vana, t8histatud v2ljal6iget,siis vana eemaldatakse teatmikust · Sissekleebitud v2ljal6ike peale v6i juurde, teatmiku lehele kirjutatakse TM/I number ja tehakse m2rge korrektuuri registreerimislehel, mis asub korrektuuriraamatu alguses Korrektuurilehe t2itmine · Korrektuurilehe t2itmisel tehakse sissekanded korraliku k2ekirjaga ja punase tussiga · Eksimused sissekannetes kriipsutatakse korralikult maha sinise tindi v6i tussiga, reale omistatakse number ja lehek8lje all tehakse punasega m2rge, et antud numbriga m2rgistatud ja
Kui liikuda kursoriga vasakpoolse tabeli kirjetel, tuuakse parempoolsesse tabelisse välja vastava gruppi kirjed millel asetseb kursor. Uute gruppide lisamine toimub vasakpoolses tabelis. Selleks asetatakse kursor tabeli lõpus olevale tühjale reale ja viimasesse tulpa sisestatakse uue grupi (tüübi) kood. Seejärel sisestatakse grupi nimetus kahes keeles. Kõik ülejäänud sümbolites andmed peale nimetuse sisestatakse ladina tähestikus. Akna ülaosas olevates tabelites võime näha kogu teatmiku kirjeid ( ühetasemeline) või teatud grupi kirjeid (kahetasemeline). Akna alaosas on ala info sisestamiseks, otsimiseks ja redakteerimiseks. Juhtimisnuppude tähendused: OK Valiku kinnitus või tegevuse lõpp. Katkesta Tegevuse ära muutmine. Uus Uue kirje koostamine. Andmed sisestatakse akna alaosas. Uue kirje sisestamisel kahetasemelisse teatmikku on vaja eelnevalt valida grupp (tüüp), millesse kuulub uus objekt.
Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde hind 1m3 kohta 1,42 FIM/m3. *Lõhketööde puhul on 1 m3 väljatava materjali hind 1,34 FIM/m3, kusjuures lõhkeaine, süütesüsteemi ja tööjõu vahel jaotuvad järgmiselt: Kulu liik FIM/m3 lõhkeaine 1.2 süütesüsteem 0.1 tööjõud 0.04 Summa 1.34
vormisõnastik" Tallinn, 1992.
Etümoloogiasõnaraamat
On erinevalt teistest sõnaraamatutest diakrooniline, st ta seletab sõnade päritolu, sugulusseoseid ja
arengulugu. Alo Raun ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" Maarjamaa kirjastus, 1982. Seda
valemiku ülesandeks on anda lugejale mingit aimu eesti keele sugulastest. Välja jäetud kõik
võõrsõnad, uuemaid oskussõnu ja onomapoeetilisi ning deskriptiivseid sõnu. Välja on jäetud ka
vananenud sõnu. Teatmiku esituskord on järgmine: vasakult esimene on eestikeelne märksõna, millele
klambreis järgneb tähendus või seletus. Kui märksõnal on vasteid hõimekeeltes, siis see on märgitud
vastavate lühenditega. Kui mingi sõna esineb ainult eesti keeles, siis on ta kas omapärane või laenatud
(tähendatakse <).
Nt.:
Kell lmsm.
ideede, kaupade ja teenuste esitlust ning edendamist tuvastatud teostaja poolt. (Ibid.) 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain. Alapeatükis 1.2. kirjutatakse reklaamidisainist ning reklaami eri liikidest, täpselt nendest mida liigitatakse meediumite järgi. Reklaame saab liigitada erisuguste tunnuste järgi, iga liigitus tehakse omal eesmärgil (Roose 2002: 22). Autorid on otsustanud valida reklaamid, mida liigitatakse meediumite järgi, nendeks on: ajalehe-, ajakirja-, teatmiku-, posti-, väli-, müügikoha-, pakendi-, 6 raadio-, TV-, interneti-, sponsor- ja SMS-reklaam (Roose 2002: 22). Keskendutakse kolmele eri liigile: post-, tele- ja raadioreklaamid. Raadio on juba üle 60 aasta olnud tähtis reklaami edastaja. Mõned tööstuse vaatlejad arvasid, et raadio kui infovahendaja sureb välja seoses televisiooni tulekuga 1950ndatel. Arukad raadiosaadete juhid aga suutsid seda olukorda vältida muutes oma programme
Erinevate lõppudega jutu koostamine. Järjejutu kirjutamine. Kirjutamine näidise järgi. Päeviku pidamine. Päevaraamatu pidamine. Loo kirjutamine pealkirjaga "Kes? Kus? Mida?" Uurimistegevused Maakaardi joonistamine. Merehoovuste kaardi koostamine. Mängulaua valmistamine. Ajaleheartikli kirjutamine. Raamatuautori või kirjandustegelase eluloo kirjutamine. Faktikogumi koostamine. Temaatilise sõnastiku koostamine. Noorematele lastele mõeldud teatmiku koostamine. Raamatu koostamine pealkirjaga "Mida me teame ..." (näiteks päikesest). Raamatu koostamine pealkirjaga " _____ kohta on vaja teada" (näiteks loomadest). Kunstitegevused Seinalehe valmistamine, kus on esitatud õpilaste koostatud lugu, ja seda lugu esitleva plakati valmistamine. Pildijutu ehk koomiksi koostamine. Dioraami valmistamine. Dioraam on: 1) läbipaistavale riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud valgusefektiga pilt;
Alguses veetleb uudsus, nagu oldaks turismireisil. Kenad vaatamisväärsused, kena loodus, eksootilised inimesed ja põnevad toidud tekitavad imetlust ja uudishimu. Kodumaa ununeb: uudses ümbruses märgatakse vaid häid külgi. Keelt õpitakse suhteliselt kiiresti: tervitusi, kauplemissõnavara, numbreid jmt. Argipäevarutiini veel pole. Sel perioodil nähakse kodumaa ja teise kultuuri vahelisi erinevusi eriti selgelt. Kui panna need kohe kirja, siis võib endale saada väärtusliku teatmiku, mille abil hiljem süvenenumalt kultuuri õppida. Mõnedel inimestel möödub algusinnustus 12 nädalaga, teistel võib see kesta mitmeid kuid. 2. Pettumus ja kaitsemehhanismid. Algusinnustus lõpeb, kui tuleb argipäev. Keeleoskus, mis alguses edenes kiiresti, ei arene enam. Õppimine vajab pingutust. Poes, koolis, tööl tekib suhtlemisraskusi. See, millesse alguses suhtuti huumoriga, ei aja enam muigama. Olukorras, kus
Septembri paiku koguti vägi, kuhu kuulusid piiskopimehed, orduvennad, Riia kaupmehed, liivlased ja latgalid. Väejuhtidest on Läti Henrik nimeliselt välja toonud Alberti venna Theoderici. Vägi liikus Ugandisse, rüüstas seal, süütas põlema maakonna keskse linnuse Otepääl ning pöördus röövsaagi ja vangidega tagasi. Seda sõjakäiku on traditsiooniliselt peetud muistse vabadusvõitluse alguseks. Mõõgavendade ordu rüütlite kujutis 1911. aastal ilmunud teatmiku "The Catholic Encyclopedia" artikli "The Military Orders" illustraatori silme läbi. Beverini piiramine (1208) Tagasi jõudnud latgalid kogunesid oma varaga linnustesse, et olla valmis ugalaste vasturetkeks. Need koos appikutsutud sakalastega tungisidki peagi Trikātasse, rüüstasid seal ja asusid Beverini linnust piirama. Suutmata seda vallutada pöörduti peagi tagasi. Latgalite sõjakäik Sakalasse Beverini, Sotecle ja Autine latgalid kogusid omakorda väe ning tungisid Russini ja
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa. Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riigid: Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene, Venemaa. Eesti Statistika 55 Statistikaamet on koostanud selle teatmiku koostöös Välisministeeriumiga Koostanud Marika Kivilaid, Mihkel Servinski, Greta Tischler Toimetanud: Helin Kapsta Kujundanud: Maris Valk Fotod: Scanpix Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn Mai 2013 ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-527-4 Autoriõigus: Statistikaamet, 2013 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
annaabi.ee 
