Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas.
fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kindel kõneviis – tunnus puudub, neutraalne liige Tingiv kõneviis – tegevus on ebareaalne, tunnus ksi, ks Käskiv kõneviis – väljendab käsku, tunnus ge, ke, gu, ku, 0(ainsuse 2.pööre) Kaudne kõneviis – kaudne väide, tunnus vat Möönev kõneviis – arenenud käskiva kv 3.pöörde vormis, väljendab allika poolest kaudset käsku, möönavat tähendust. Tunnus gu, ku. (valitakse da-tegevusnime analoogial) 13. Kõneliigikategooria liikmed.
milles ajatähendust kannab tunnus nu, mis järgneb tüvele ja eelneb kõneviisitunnusele, nt 5 ela/nu/ksin, ela/nu/vat. Umbisikulises tegumoes pole üldmineviku lihtvormid kasutust leidnud. Kõneviisikategooria liikmed Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel juhul on ta kindal, et tegevus tõesti toimub või toimus, nt Jüri sõitis eile maale. Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel oleks toimunud või toimuks või mille toimumist kõneleja soovib, nt Kui Jüri oleks eile maale sõitnud, oleksime temaga kaasa läinud. Sellele küsimusele jätaksin parema meelega vastamata. Teatelaad võib olla otsene või kaudne
Samal ajal võivad mõned sellistest verbidest ülekantud tähenduses nendes pööretes ka esineda, nt Ta laekus kell seitse. Äpardusin selles tegevuses täielikult. Traditsiooniliselt kasutatakse ainult 3. pöördes nn ilmastikuverbe, nt sajab, tuiskab, müristab, pilvitab. 18. Kõneviisikategooria. Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi – vahendatus, mittevahendatus) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki (väide, soov, käsk). Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel puhul ollakse kindel tegevuse toimumises, nt Jüri tuli külla. Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel oleks toimunud, toimuks või mille toimumist kõneleja soovib – kõneleja peab tegevust ebareaalseks.
kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust
kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 25. Kõneviisikategooria - Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki. Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel puhul ollakse kindel tegevuse toimumises, nt Jüri tuli külla. Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel oleks toimunud, toimuks või mille toimumist kõneleja soovib kõneleja peab tegevust ebareaalseks. Nt Kui ta oleks eile külla tulnud, oleksime olnud rõõmsad. Teatelaad võib olla otsene või kaudne
nt Nad käisid eile linnas. Jüri ja Mari käisid eile linnas. Harva esineb mitmuse 3. pööre ka umbisikulise tähenduse väljendajana (sünonüümselt umbisikulise tegumoega), nt Räägivad, et suvi tuleb vihmane = Räägitakse, et suvi tuleb vihmane. 32. Kõneviis Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel juhul on ta kindal, et tegevus tõesti toimub või toimus, nt Jüri sõitis eile maale. Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel oleks toimunud või toimuks või mille toimumist kõneleja soovib, nt Kui Jüri oleks eile maale sõitnud, oleksime temaga kaasa läinud. Sellele küsimusele jätaksin parema meelega vastamata. Teatelaad võib olla otsene või kaudne
arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive) Seda grammatilist kategooriat, mida me eesti grammatikas nimetame KONDITSIONAALIKS (tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv Potetsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k suffiks-ne Kvotatiiv ehk kauge kõneviis vat kirjakeeles ja pidi-ga kaudse teatelaadi väljendamine suulises kõnes. Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?) Modaalsuse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba) > episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama) VRD nt
b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Ains. 1. 2. 3. pöörded Mitm. 1.2.3. pöörded 32. Kõneviisikategooriast üldiselt. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. 33. Kindel kõneviis e indikatiiv, iseloomustus ja näited. Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. 34. Tingiv kõneviis e konditsionaal, iseloomustus ja näited.
annaabi.ee 
