3) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine, kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 4) Isiksus on: keeruline kognitsioonide, tunnete ja käitumiste kogum 5) Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest. · Psühhodünaamiline lähenemine Inimese isiksuse määravad seesmised, inimese jaoks teadvustamatud konfliktid ning see, kuidas ta nendega toime tuleb · Humanistlik lähenemine Isiksus areneb läbi erinevate etappide, eesmärgiks on kõrgemate vajaduste rahuldamine · Sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik lähenemine Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel · Bioloogiline lähenemine Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevatest joontest · Klassifitseeriv lähenemine
Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub? Inimese mõistmishorisont oleks vaja ära määratud tema eelarvamuste/eelmõistmise poolt. Raskus on siin selles, et oma tavalises toimes on eelarvamused inimesele teadvustamatud. Seetõttu tuleb eelarvamuste teadvustamiseks nende tavaline toime peatada, nad tuleb kui eelarvamused alles esile tuua. See toimub nende ,,riivamise" ehk ,,ergastamise" kaudu. Selleks, et seda teostada peaksime kokku puutuma teistsuguste arvamustega ja alles siis teadvustab inimene, et see, mida ta oli pidanud ainuvõimalikuks arusaamaks, on tegelikult vaid üks arusaamisevõimalus paljudest. Alles selles võrdluses saab
Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in hingeelust teadvustamata; motiveeritus vastuoluliselt käituma; stabiilsed is.omadused kujunevad lapsepõlves (suur roll kogemustel); vaimset ettekujutused endast, teistest ja suhetest mõjutavad suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist. Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Freud seostas teadvustamatud protsessid instinktide ja primitiivsete protsessidega. - :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud.
Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in hingeelust teadvustamata; motiveeritus vastuoluliselt käituma; stabiilsed is.omadused kujunevad lapsepõlves (suur roll kogemustel); vaimset ettekujutused endast, teistest ja suhetest mõjutavad suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist. Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Freud seostas teadvustamatud protsessid instinktide ja primitiivsete protsessidega. - :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud.
" stiil Väline stiil "Mina ei saa sinna midagi parata, sest kõik on ju valitsuse süü!" Mittepüsiv stiil "Noh, seekord ei tulnud välja, mis siis ikka!" Küsimus 2 Osaliselt õige 0,60 punkti 1,00-st Teine küsimus on pisut vale, kui oskate ise õigesti panna, siis otsige kuskilt Küsimuse tekst Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest. Psühhodün Inimese isksuse määravad seesmised, inimese jaoks teadvustamatud konfliktid ning see, kuidas ta nendega toime tuleb. aamiline lähenemine Humanistli Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel, sest isksus kujuneb läbi suhtlemise teistega. k lähenemine Sotsiaal- kognitiivne ja Isiksus areneb läbi erinevate etappide, kusjuures eesmärgiks on kõrgemate vajaduste rahuldamine ning eneseaktualisatsiooni s käitumusli k lähenemine Bioloogilin Inimese isiksus on mõõdukalt päritav
Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979); inimese elukogemus, reaalsed suhted, kultuur, milledest inimesel kujunevad mina-skeemid, mis suunavad inimese käitumist-mõtlemist-reaktsioone · Erinevad koolkonnad rõhutavad erinevaid aspekte: 1. Õppimispsühholoogia: mõtted, soovid, vajadused, hoiakud, motivatsioon on omandatud läbi kogemuse 2. Psühhodünaamiline: seesmised teadvustamatud instinktid juhivad mina 3. Kognitiivne psühholoogia: teeme ratsionaalseid, kaalutud valikuid 4. Biopsühholoogia: emotsioonid, soovid määratud bioloogiliselt 5. Eklektiline lähenemine: koondab kõikidest koolkondadest nö parima ja väidab, et sisuliselt kõik nimetatud aspektid on võrdselt olulised erinevates olukordades II Hoiakud · püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. Tekkinud sotsiaalsete kogemuste
Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse
erinevusi. Neljandaks, loomulikult on need uurimused olulised ka keelestrateegia seisukohast. Sotsiolektiliste uurimuste põhjal on võimalik prognoosida tegelikult eesti keele muutumise suunda, tehes kindlaks, millised sotsiaalsed rühmad mõjutavad tegelikult eesti keele muutusi ja millised reaalajas esinevad sotsiolingvistilised erinevused on nendega seotud, olles seega keelemuutuste kandjad. (Loomulikult võivad keelelised kihierinevused tulla nii väiksed ja teadvustamatud, et see probleemistik ei hakka omama keelestatreegia seisukohast tähtsust. Kuid see on ainult üks hüpotees. Kuidas läheb asi tegelikult, saame öelda ainult peale vastavaid uuringuid.) Viiendaks, eriti oluline oleks uurida Tallinna keelt ja tallinlaste keelelisi hoiakuid, kuna on küllalt usutav, et just nemad määravad tugevalt eesti keele muutumise suunad. Selleks on otstarbekas luua rühm, milles osaleksid nii Tartu kui Tallinna lingvistid.
olendist kõrgemaks. Freud kandis selle inimese evolutsiooni teooria ahvist inimeseni üle indiviii tasandile lapsest täiskasvanuks saades läbib inimene kvalitatiivselt erinevaid faase.. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 2 Psühhoanalüütiline käsitlus püüabki neid märatsevaid ja ohjeldamatuid alateadlikke jõude nagu (võimutahe) struktueerida ja käsitleda nö teaduslikust vaatepunktist. Samas ei ole need teadvustamatud jõud mingilgi viisil ratsionaalsed. Psühhoanalüüs teooria oli ühtlasi esimene, mis andis psühholoogiilisest vaatepunktist tervikliku pildi inimesest ja tema suhestumisest kultuuri. Tõsi, see pretentsioon sai nagu enamikele sellistele kõikihaaravatele süsteemidele hukatuslikuks : et kõike kahest algprintsiibist (Freudil: elutahe ja surmatung) seletada peame neid seoseid oluliselt lihtsustama, et säiliks mingigi ratsionaalne koherentsus faktide ja neid seletavate printsiipide vahel.
Psühhoanalüüsis peetakse väga oluliseks lapsepõlve osa. Teine asi, mis sellest lähtub, on see, et psühhoanalüüsis ei jääta kõrvale mitte midagi kui vähetähtsat. Kui mingi sümptom tundub kohati väheoluline, siis psühhoanalüüsi puhul nii ei ole. Kõigil asjadel on mingi põhjus ja on vaja jõuda nende põhjuste alguseni välja. 2) Hüpotees teadvustamatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest Juba Freud väidab, et need teadvustamatud vaimsed protsessid mängivad väga olulist rolli. Neid võib jagada kahte gruppi: 1) Need, mida me suudame pingutuse korral eelteadvusest teadvusesse tuua. 2) Mida on väga raske või võimatu teadvusesse tuua, sest need on alateadvuses. Freud väidab, et meie käitumise tihtipeale määravad ära need teadvustamatud vaimsed protsessid. Inimene võib anda ise oma käitumisele mõistlikku seletust, kuid tegelike põhjusteni ei pruugi üldsegi jõuda.
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus.
annaabi.ee 
