Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie
teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda. Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. 9 On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult iseennast. Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine, juhendatud muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude kirjutamine. Kasutatud kirjandus: Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona Publishers. OdellMiller, H., Richards, E. (2008)
Homöopaatilised preparaadid on arukas lennukisse kaasa võtta ja hirmu ilmnedes (mitte varem!) sisse võtta. Võibolla oleks ka stjuardessidel huvitav teada, et nt Argentumi-tüüpi rahustab intellektuaalne tegevus, mõtete mujalejuhtimine, Phosporusele tasub pakkuda rõõmsat julgustavat vestlust ning Calcarea-tüüpi aitab rahulejätmine. Nõelraviarst Mihkel Veskimägi: "Lennuhirmule võib aluse panna alateadlik mälestus lapsepõlvetraumast, kukkumisest, mida ilmsi enam ei teadvustagi. Samuti võib see olla hirm suletud ruumi ees ehk klaustrofoobia. Kui inimene pruugib hirmu leevenduseks alkoholi, muutub meel küll häguseks, kuid kehasse jääb õuduskramp siiski alles. Nõelravi suudab siin aidata, vaigistades meeli ja rahustades keha. Selleks tuleb stimuleerida kõrvas paiknevaid Taevase Rahu ja Päikese punkte, mida ka antistressipunktideks nimetatakse." Kui inimene on oma ärevusest teadlik ja lennureis ometigi ees ootamas, võib
Mõlemat pidi. 4. Kas foobia on tõsiselt võetav haigus või on ainult mõtlemises kinni? Kinnistunud protsesside puhul ei ole see vahe sageli hoomatav. Kõik haigused ja sõltuvused on mingil määral mõtlemises kinni, kuid neid mõtlemise abil juhtida võib olla väga raske. 5. Kust maalt hakkab foobia ja lõpeb hirm? Kuidas neil vahet teha? Seal, kus on foobia, ei lõpe hirm kunagi. Kus on hirm, ei pruugi olla foobiat. Foobia on kontrollimatu, teed asju, mida ise ei teadvustagi. Hirmu puhul nii ei ole. 6. Kuidas ravida foobiat? Kõige efektiivsem moodus? Alguses KKT käitumiskognitiive teraapia. Ja edasi võib minna ka mõne teise teraapia vormiga, näiteks tunnetusteraapiaga. 9. Kuidas peaks inimene käituma, kui seisab foobiaga silmitsi? Otsima abi ja kõige parem oleks seda teha enne foobia välja kujunemist. 10. Kas teil endal on foobiaid? 24 Hetkel ei. On küll väikseid hirme, aga need pole foobiad. 11
annavad neile selle kindlustunde, mida on nad kogenud ennemgi, oma varasemas eluperioodis. Et eri usundeis on omad surmaga või surijaga seotud riitused tuleb vastavalt sureva patsiendi soovile võtta ühendust tema pastoriga. Vanuri ettekujutus taevasesse kodusse jõudmisest või lähedase kadunukesega kohtumisest toetab vanurit surma lähenedes. Ahistuse tekitab kujutlus, et tuleb range kohtu ette jõudmine. Vanur ehk ei teadvustagi, et surmahirmu taustal on teadmatus saabuva ees. Hirm võib olla tekkinud vanuri väga rangest kiriklikust kasvatusest lapsepõlves. Uurimuste järgi umbes pooled patsiendid teavad, et nende haigus lõpeb surmaga. Kaunis levinud on arvamus, et haige ei tohiks surra nii, et ta ise seda ei aima. Kui surija oma olukorda ei tea ega saa aru või saab ja soovib, ütleb tema haigusest ja selle iseloomust rääkida ka patsiendi omastele.
Armastus on armumine, seksuaalne kirg ja sõprus korraga. Seega armastus on eelmised tunded kõik kokku. Kuid reaalses inimsuhete elus omab seks isegi suuremat rolli kui armastus. Enamasti armutakse seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Armastus võib suhtes kergesti osutuda alles teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Kas see on normaalne? Paljud paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Nad võib olla ise seda endale ei teadvustagi. Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti loomaliku päritoluga, s.t. loomadele omane. Seks on üsna normaalne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese ,,sisemine ilu" jääb vähemalt alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi ,,mõistlik"? See on ju omane loomadele, mitte aga ei peaks olema haritud ja intellektuaalsetele olenditele
Need ei samastu üksteisega, kuid on selge, et need on omavahel väga tihedalt seotud. Kuid reaalses inim- suhete elus omab seks isegi suuremat rolli kui armastus. Enamasti armutakse seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Armastus võib suhtes kergesti osutuda alles teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Kas see on normaalne? Paljud paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Nad võib olla ise seda endale ei teadvustagi. Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti loomaliku päritoluga, s.t. loomadele omane. Seks on üsna normaalne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese ,,sisemine ilu" jääb vähemalt alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi ,,mõistlik"? See on ju omane loomadele, mitte aga ei peaks olema haritud ja intellektuaalsetele olenditele
Armastus on armumine, seksuaalne kirg ja sõprus korraga. Seega armastus on eelmised tunded kõik kokku. Kuid reaalses inimsuhete elus omab seks isegi suuremat rolli kui armastus. Enamasti armutakse seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Armastus võib suhtes kergesti osutuda alles teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Kas see on normaalne? Paljud paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Nad võib olla ise seda endale ei teadvustagi. Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti loomaliku päritoluga, s.t. loomadele omane. Seks on üsna normaalne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese „sisemine ilu“ jääb vähemalt alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi „mõistlik“? See on ju omane loomadele, mitte aga ei peaks olema haritud ja intellektuaalsetele olenditele
annaabi.ee 
