võimalik asjade kohta teamist saada, ja eetika. Moore juhtis tähelepanu ka kummalistele lausetele, näiteks: ’’Hakkab sadama, kuid ma ei usu, et hakkab’’. Need laused tekitavad Moore’i paradoksi. Moore’i järgi on omadus ’’hea’’ defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele: ’’mis on kõige väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda’’, vastab ta, et need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks, seletades miks just see on tema eetikas oluline. Naturalistlik eksitus Avatud küsimuste argument Hea on defineerimatu Headus kui mittenaturaalne omadus Moraaliteadmine Moore’i eetikast sai tõuke metaeetika. Tema eeriline intutsionism oli algul väga populaarne, hiljem aga illmnesid selle raskused
Oluline on mõista, et funktsionalism ei võta seisukohta küsimuses, kas vaimuseisundis saab samastada subjekti aju füüsikaliste seisunditega – ja seda loetakse sageli funktsionalismi eeliseks ( E. J. Lowe, lk 65). Samas on ka funktsionalismil vastaseid, kes väidavad, et viimane ei anna vaimuseisundite iseloomu kaugeltki adekvaatset käsitlust ning jätab välja kõige hämmastavama asja vaimuseisundite subjektide juures – teadvuse fakti, millega omakorda vastab funktsionalist, et teadvusseisundid ei erine muudest vaimuseisunditest selles mõttes, et ka neid tuleb kirjeldada funktsionalistlikult ( E. J. Lowe, lk 69 ). Funktsionalism tundub olevat täielikus kooskõlas argimõistusega, kuna ta on kooskõlas mitmesuguste füsikalismi vormide ja isegi kaugeleulatuva dualismiga. Viimaseks teooriaks vaimu seletamisel vaatlen eliminatiivmaterialismi6, mis kujutab endast teesi, et meie tervemõistuslik käsitus psühholoogilistest nähtustest esitab endast juurteni ekslikku teooriat.
võimalike meeleliselt tajuda Vastus: Teoreetiline suhtust. Üks kolmest seisukohast ei ole filosoofias levinud seletus matemaatika aksioonide tõesuse kohta Vastus: Matemaatika aksioomide tõesus saadakse tuletamise kaudu aksioomidele järgnevatest teoreemidest Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvusseisundid, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
Desorienteeritus ajas, kohas, ümbritsevates isikutes; Mõtlemine ebajärjekindel, fragmentaarne, laialivalguv; Jooksvate muljete meeldejätmine mällu on puudulik TEADVUSE SELGUSE KVANTIT.HÄIRED: Obnubilatsioon teadvuse hägunemine (äkki ei mäleta) Somnolentsus - haiguslik unisus (taipamishäire, mälu alanenud) Soopor e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes) Kooma e. teadvusetus TEADVUSE KVALITATIIVSED HÄIRED e. väärastunud teadvusseisundid: Oneroidne sündroom ulmataoline seisund Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud Hämaroleku sündroom Amentsia sündroom meeltesegadus (nõdrameelsus) TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired. > mäluhäired :
Billiga juhtunu pole juhus. Team reakstiooni põhjuseks oli universaalne neuroogline protsess, mis evolutsiooniliselt välja arenenud seksuaalfunktsiooni silmas pidades ning võimladab inimestel oma mina ajutiselt transtsendeerida. See mehhanism käivitus hundimuusika rütmi kaudu. Korduv rütmiline stimulatsioon (nagu nt huntide kutse) mõjutab tugevasti ANSi (autonoorse närvisüsteem) ja limblist süsteemi. Kui stimulatsioon on piisavalt intensiivne ja kestev, tekivad teisenenud teadvusseisundid, milles inimese mina.taju muutub. See Billiga juhtuski. Kontsert toimis religioose rituaalina. Muusika hüpnootilised rütmi, hundihäälte üha korduv tõus ja langus, küünlavalguse ja varju mäng seintel kõik see tegi kontserdi sama rituaalseks kui seda on nt missa. Lisaks liites kuulajate seltskonna ühtseks ,,koguduseks", täitis hundimuusika kõigi rituaalide ühise eesmärgi tõsta osalejad välja oma individuaalsest mina-st, neid ühendaa, luua ühine, avaram reaalsustaju.
·Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe.
füsikalistlikult, ent raske probleemi lahendamiseks on tarvis midagi enamat. Kui lisada, et see, mida ei saa füüsikaliselt seletada, ei ole ise füüsikaline, siis käib see argument otseselt materialismi vastu. Siis tuleb välja, et teadvus ei ole füüsikaline nähtus. 2. Modaalne argument. On kujuteldav, et leidub süsteem, mis on füüsikaliselt identne teadvusega olendiga, ent millel puuduvad mõned selle teadvusseisundid (või on need erinevad). Pööratud kvaalide argument on üks selle vorme, samuti kuulub siia zombi argument. Filosoofide zombi on teadvusega olendiga füüsikaliselt identne olend, kellel puudub teadvus täielikult. Peale füüsikalise identsuse sarnaneb ka zombi käitumine täielikult teadvusega olendi käitumisele, ent sisemiselt on erinevus suur, sest “there is nothing it is like to be a zombie”. Argument väidab, et seesuguse zombi idees pole midagi vastuolulist
• Millega on tegu? neuronitest, mis koos talitledes aitavad koguda tajukvaliteete. • Definitsioon(id)? • Neurontüübid on 1) teadvusseisundi tekkeks vajalikku üldseisundit võimaldavad 2) • Kas üks protsess või protsesside kogum? käivitavad, mis määravad teadvusseisundid 3) moduleerivad. • Kas teadvus on alati ühesugune? • Lisaks veel tugineuronid, mis ise otseselt ei osale teadvusseisundite väljavalimises, • Kuidas teadvus tekib? ergastamises ega püsivuses, aga mille tegevus on vajalik teadvusneuronite tööks. • Milleks teadvus üldse vajalik?
annaabi.ee 
