(c) madalaid aistingulävesid (d) kõrgeid aistingulävesid 15. See, kui aistingu väljendumismäär suureneb võrdeliselt osutab tüüpiliselt sellele, et aistitava ärritaja määr peab olema samal ajal suurenenud (a) üha seerenevate juurdekasvude võrra (b) üha vähenevate juurdekasvude võrra (c) muutumatute "juurdekasvude" võrra (d) juurdekasvude ruutjuure võrra 16. Alltoodud meelte võrdluses on kõige kiiremad teadvuslikud reageerimisajad (a) nägemisaistingutel (b) puuteaistingutel (c) kuulmisaistingutel (d) valuaistingutel 17. Signaalide avastamise teooria järgi oleneb esitatud stiimuli avastamisel õigete vastuste sagedus (a) üksnes sensoorsest tundlikkusest (b) sensoorsest tundlikkusest ja avastamisvastuse valiku kallutatusest (c) üksnes vastuse valiku kallutatusest
3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad Parakeele moodustavad hääle kõrgus, tempo, toon, kõla, rütm, tugevus.
vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta. (Tähtaeg 4.12.14) 1. Mis eesmärgil küsib Nagel, mis tunne on olla nahkhiir? Miks on tema meelest sellele küsimusele raske vastata? Tema eesmärgiks on anda mingi vasturünnak füsikalistide argumentidele, mis vähendaks vaimset pelgalt füüsilisest. Oluline seisukoht on see, et teadvuslikud kogemused on subjektiivsed. Suur rõhk on subjektiivsel karakteril ehk siis, mis tunne on olla teatud elusolend. Isegi kui inimesel on maailma parim kujutlusvõime ja on võimeline kujutama ette olema nahkhiir(tema omadusi ja käitumisviise), siis see inimene siiski ei tea, mis tunne on tegelikult olla nahkhiir. See idee peitub subjektiivsel karakteril – igal asjal on oma tõlgendus sellest, mis on olla tema ise
viisil. Aristotelese filosoofias on kolm tähtsat elementi koos: mõistus, eesmärk, hüve (samuti arvas ka Kant). Natura naturata - loodud loodus (täppisteadus: loodus peab olema loodud kellegi poolt). Natura naturans - loov loodus Physis - loodus, mida uuris Aristoteles, ta võrdles loodust inimesega, kes ravib iseennast. Tema looduskäsitust nimetatakse teleoloogiaks. Aristoteles vaatles maailma kui polisele alluvat, iseorganiseeruvat. Teleoloogia - Aristoteles andis teadvuslikud eesmärgid loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.- se teadvuslik eesmärk on vaid mitteteadvusliku eesmärgi erijuhtum. Teleonoomia - suunatus teat. eesmärgi saavutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli maailma eesmärgiks Aristoteles järgi jumal - mõtlemine mõtlemises. 9. Aristotelese maailma- ja inimesemõistmine. Kuualune maailm.
) · Bioloogiliselt(aju!) Psüühilised nähtused: · psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) · psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) · psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) Psüühika mõiste avaram,teadvuse mõiste kitsam Kõik teadvuslikud protsessid on psüühika protsessid,kuid kõik psüühika protsessid pole teadvuslikud protsessid Psüühilised protsessid on millegi toimumine,sellel on algus,kulgemine,lõpp ja midagi muutub Nt:emotsioon,tajud,haistingud Psüühilised seisundid on üldise oleku tasemed,aluseks on protsessid,erinevatest tunnustest koosnev Nt:ärkvel olek,unes olek,pinge,ärritus Psüühilised omadused on subjektiga kaasas käivad teatud tüüpi omadused,hetkel ei pruugi
kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus. Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis toimuvate protsesside uurimisega. Näiteks elektro-füsioloogilised meetodid. Subjektiivne meelefüsioloogia tegeleb aistingute ja tajudega.
Kui aga inimene teab seda, et ta eksisteerib enda unenäos ja ta tegelikult magab, tajub inimene ( selle teadmise pä- rast ) unenägu hoopis teistmoodi kui harilikult. Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsu- ses, mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult ma- gab ( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvus- tamine, et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvus- tab unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused
Kui aga inimene teab seda, et ta eksisteerib enda unenäos ja ta tegelikult magab, tajub inimene ( selle teadmise pä- rast ) unenägu hoopis teistmoodi kui harilikult. Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsu- ses, mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult ma- gab ( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvus- tamine, et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvus- tab unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused
Kui aga inimene teab seda, et ta eksisteerib enda unenäos ja ta tegelikult magab, tajub inimene ( selle teadmise pä- rast ) unenägu hoopis teistmoodi kui harilikult. Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsu- ses, mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult ma- gab ( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvus- tamine, et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvus- tab unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama 23 moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul -