· alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta. 2. Kompuutertomograafia - CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval
Dementsus. [Võrgumaterjal] Leitav: http://static.inimene.ee/index.php?disease=d&sisu=disease&did=914 [Kasutatud 25.11.215] Usberg, G., 2011 Täiskasvanud patsiendi neuroloogilise seisundi hindamine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://www.nooruse.ee/e- ope/opiobjektid/neuroloogilise_seisundi_hindamine/teadvusehirete_jaotus_ja_hindamine.html [Kasutatud 25.11.2015] Usberg, G., 2011. Teadvushäirete jaotus ja hindamine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://www.nooruse.ee/e- ope/opiobjektid/neuroloogilise_seisundi_hindamine/teadvusehirete_jaotus_ja_hindamine.html [Kasutatud 26.11.2015] 16 17
Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha Kipitus sissehingamisel Õhupuudus Peavalu Pearinglus Iiveldus ja oksendamine Jõuetus, uimasus Nahk võib algul punetada Teadvushäired Esmaabi Sissehingatud mürk vingumürgituse korral
Kroonilistel haigustel ei tasuks lasta nii kaugele areneda, et ühel hetkel on kiirabi kutsumine möödapääsmatu. 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE · Informatsioon juhtumi kohta · Tunnused · Sümptoomid Juhul, kui kannatanu on teadvusel · Selgita, kus on vigastuse (valu) koht ning alusta ülevaatust nimetatust kohast · Küsi, kas miski veel häirib ning veendu, kas vigastust ei varja valu, tuimus või ravimite toime Teadvushäirete korral Esmane ülevaatus · Suur väline verejooks? (trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks
Psühhiaatriline nosoloogia psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, intellekt, tajumine, mõtlemine, tundeelu, tahteelu, kihud Teadvuseseisundid obnubilatsioon(virgeseisund vaheldub unisusega), somnolentsus(haiguslik unisus, sõnaline kontakt võimalik), soopor(uimus,sõnaline kontakt võimatu), kooma-teadvsetus Teadvushäirete sündroomid teadvuse seisundi häirumine psüühilise aktiivsuse alanemine, kvalitatiivne häirumine Psüühiline eraldumine ümbrusest, desorientatsioon, mõtlemise inkoherentsus, mäluhäired Deliiriumi sündroom teadvus hägunenud, rohkesti liikuvaid illusoorseid meelepetteid, visuaalseid stseenilisi tõelisi- ja pseudohallutsinatsioone, seosetu mõtlemine, emotsionaalne labiilsus, ärevus, hirm , motoorne aktiivsus, puudulik fragmentaarne kontakt reaalsusega,
· Hingamine sage. · Võib esineda janu ja iiveldus. 7. Tegutsemisjuhised ja esmaabi 9 · Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. · Kata kannatanu soojalt! · Rahusta kannatanut! · Helista 112! · Ära anna kannatanule süüa ega juua! · Ära vii külma higiga kaetud kannatanut oma transpordiga haiglasse! TEADVUSHÄIRED 1. Põhjused Teadvushäirete põhjuseks on ajutalitluse häired. Teadvushäireid põhjustavad vigastused (ajupõrutus, ajuvapustus, koljusisesed verevalumid), äkkhaigestumised (epilepsiahoog, suhkrutõbi, ajurabandus, ajuverevalum, hingamis- ja vereringe puudulikkusest tingitud hapnikupuudus), mürgistused, alkohol. · Minestus ei ole teadvuse häire! 2. Tegutsemisjuhised Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline: Ei saa likvideerida põhjust. Ei saa likvideerida teadvuse häiret.
Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral; ajutraumad) Hüpesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral) Anesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise katkenemine (nt kooma e. teadvusetuse korral) Tajumise kvalitatiivsed häired Meelepetted (illusioonid, hallutsinatsioonid) Meelepetted tajuelamus ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega) Illusioon e. eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine (nt vaasi varju seinal tajutakse ähvardava
informatsiooniks psüühilisel teadvuse tasandil - Apertseptsioon – emotsioone ja mõtet poolt modifitseeritud taju; meie arusaamad ja emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis. - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine
annaabi.ee 
