10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale. Ta jõudis järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud - on tegu. Faust tahtis
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978...
Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis. Trias-lüürika,dramaatika,eepika. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik. Realism- tõene. tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust
mõttemänge. Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks Luule on õpitav ja õpetatav; luuleteja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi
Kõige tähtsam on tragöödia.Luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus. Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised? Horatius (65-8 e.Kr.) normatiivset tüüpi poeetika. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav. Poeesia sõltub vabade kunstide alla koondatud teadusvaldkondadest. Renessanss Dante teos on uue kirjanduse kõrgpunkt. 14-15 sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid. Barokk järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz. Valgustusaeg Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat tüüpi poeetikad. Lessing ja Gottsched. Romantism. Realism. Dickens, Tolstoi, Balzac. Naturalism. Zola, Vilde. Mis on klassika? Classicus kõrgemasse maksuklassi kuulub rooma kodanik.
Herodotose teos värssidesse ümber panna ja ikkagi oleks see Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud ajalugu, värsimõõdus niisamuti nagu ilma värsimõõduta), vaid teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis Poeesia sõltub artes liberales’ alla koondatud võib toimuda. teadusvaldkondadest Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: Trivium – grammatika, dialektika, retoorika kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt
- Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15
töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) teadusraamatukogu põhiteenus on avalik ja tasuta; 3) teadusraamatukogu sihtgrupp on teadus ja arendustegevusega tegelejad; 4) teadusraamatukogus on olemas toimiv süsteem teadusinformatsiooni valikuks ning tingimused selle säilitamiseks ja kasutamiseks; 5) teadusraamatukogu kogud on komplekteeritud kahes või enamas järgmistest teadusvaldkondadest: loodusteadused, tehnikateadused, arstiteadused, põllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused; 51) teadusraamatukogu kogud võivad olla komplekteeritud ühes teadusvaldkonnas juhul, kui tegemist on kunsti või muusika valdkonnaga ning raamatukogu teenindab avalikõiguslikku ülikooli; 6) teadusraamatukogu kogud on kirjeldatud ja süstematiseeritud vastavalt Eestis kehtivatele rahvusvahelistele standarditele;
annaabi.ee 
