tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd · Tasakaalustatud mõõtmismudel- Tasakaalustatud mõõtmismudel on näitajate süsteem, mis annab organisatsioonist tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele · Olukorrateooria- Selle teadussuuna keskseks (ja lähte) punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab W. Ouchi Jaapani ja USA juhtimisteooriate võrdlus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid.
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid.
annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. Seejuures väidetakse, et 8 Z TEOORIA juhtimis- ja mõõtmismudelite areng on kasumilt väärtustele ja klientidele, funktsioonidelt protsessile ning indiviidilt meeskonnale. (Lipe, 2000: 2) 2.5 Olukorrateooria Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet
Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet väliskeskkonna
pühendumist, seetõttu on targem reserveerida selle tarvitamine samaanidele ning hoida laiem publik temast eemal. Ja tabu peabki toimima, sest ütleb ka Vigala Sass: ,,... kui leiad, siis VAIKI ainult nii läheb Su elu kergemaks ja rikkamaks." 19 KASUTATUD KIRJANDUS SAMAAN - 2002 / Piers Vitebsky (lk 86) HORISONT nr. 2 - 1989 / Margareete Otter ,,Ühe teadussuuna sünnist 120 aasta eest" AKADEEMIA nr. 3 - 1990 / Maret Saar ,,Punane kärbseseen animistlik-samanistlikes kultuurides" LOOMING 2002 / Lauri Sommer ,,Kärbseseene käekäigust" LOOMING 2001 / Peeter Laurits ,,Amanita Muscaria" http://www.rufeger.de/psychoaktiv/englisch/amanita.muscaria.html http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9609/nyyd09.html http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9LOODUS/seened.htm http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Jyrgenson.htm http://orpheus.med.ut
religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Teatmeteosed RE: Real-Enzyclopädie der classischen Altertumswissenschaft (Pauly-Wissowa), raidkirjad, epigraafika: Corpus Inscriptionum Graecarum, Latinarum (CIG, CIL). Liddell-Scott, Thesaurus. Ajaloolised romaanid: E.G.E.L. Bulwer-Lytton (1803-73) Pompeij viimased päevad; Lewis Wallace Ben Hur; Henrik Sienkiewicz (1846-1916) Quo vadis? Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Gradiva Wilhelm Jensen (1837-1911) Gradiva: fantaasialugu Pompeist. Sigmund Freud (1856-1939). "Pettekujutlus ja unenäod W. Jenseni Gradivas" (Der Wahn und die Träume in W. Jensens Gradiva). 29. Võrrelda Roomast lähtunud ladinakeelse kultuuri ja kreeka kultuuri osa Euroopas. Kreeka: klassikaline aeg (5. saj. eKr) ja hellenismiaeg (4.-3. saj. eKr) Rooma: klassikaline kõrgperiood (1. saj. eKr 2. saj. pKr) Kreeka kultuur võeti üle
Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid. Situatsiooni tähtsuse rõhutamisega aitab situatsiooniline lähenemine kaasa juhtide paindliku analüütilise mõtlemise kujunemisele, õpetab nad ettevõtet väliskeskkonna
tähenduse Lugemine kui protsess Etteaimamine ja tagasivaatamine. Lugemine: ,,hämarate kohtade" ja ,,tühikute" täitmine: esteetilise kogemuse teke. Ettekujutus: pilt sellest, mida tekstis ei ole Lugemine kui teksti taasloomine Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs
inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. Iga aeg leiab antiigist endale sobiva idee. Reaktsioon romantismi vastu: Parnassos (parnaslased) Pariisis. Klassitsism sai positiivse tähenduse (selgus, Tasakaalustatus – Horatius). Esteetika ülimus. Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. 50. Kes on poeet? Milline on poeedi ja poeesia roll Vanas Kreekas, kuidas defineeritakse algselt poeesiat, kuidas kajastub kreeka-rooma poeedi staatus renessansi- ja varauusaegse `poeta laureatuse`puhul? ’Poeet’ tähendab ’looja’ (krk. poiētēs), poeet kui prohvet ja muusade andide koguja, poeet=laulik Platoni järgi on poiētes esmalt nii jumal (kõige looja) kui üldse igasugune kunstnik või
rreelgi enam. Seet6ttu h5lmab see vaid osa iihest eelpool nimetatud tasemest. Nii nijiteks ei uurita enamasti koiki liike korraga, vaid keskendr-rtak- probleemi se tihele liigile. Selle tulemusena saamegi oletatav .. FJ>a-=:: vastus sc::--".: teadussuuna, mis urrrib nAiteks merikotka oko- loogiat (.ioon. 1 .11.). Molekulaarsel tasemel v6ib aga teadustoo piirduda ilhe organelli m6nede vaatluste katse- Ja ja katsete _* +VaatUS- biokeemiliste reaktsioonide v5i struktuuridega.