konkreetsetes situatsioonides (ainult koolis) ja kitsapiiriliste(õpituga sarnaste) ülesannete lahendamisel. Õpitav jääb algselt meelde spetsiifiliselt konteksti jaulesannetega seotult ning õpitu ülekandmiseks on vaja eraldipingutada. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Tava- ja teadusmõisted. 1. Tavamõisted. Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena. 2. Teadusmõisted. Teadusmõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes märgisüsteemis(eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Üleminek tavamõistetelt teadusmõistetele.Teadusmõisted saavad areneda vaid siis, kui tavamoisted on olemas ja kasutatavad Probleemide lahendamine
· ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog. Infoprotsessi lähenemine Agressiivne inimene tajub neutraalseid stiimuleid kui vaenulikke. VÄGIVALD Ühelt poolt tavamõisted vs teadusmõisted Teiselt poolt uurimiostöö laienemine ühiskondlikefaktide tõttu Vägivalla terminit kasutatakse institutsioonivõi grupi (sotsiaalse süsteemi) kontektsis, kuid agressiivsus (agressiivne käitumine) on vaadeldav indiviidi tasandilt. Vägivald füüsilise jõu kasutamine kellegi vastu. KUISAMISE TUNNUSJOONED 1. agressiivne käitumine ehk tahtlik valu või kahju tekitamine teiseleinimesele
· Täiskasvanute verbaalsete alusel.Analoogia seletuste alusel, nt koolis. otsese kogemusega. · Areng · Areng · Esitatud algselt · Konkreetsed, võivad verbaalselt (nt olla esitatud näidetena, definitsioonidena), mõistetena ei konkretiseeruvad hiljem. teadvustata, alles hiljem suudetakse verbaalselt kirjeldada. Tugevad ja nõrgad küljed · Teadusmõisted · Tavamõisted · Teadvustatakse · Pole mõistetena mõistetena, teadvustatud, kuid reflekteeritakse nende omavad tähendust üle. tavaelus. · Moodustavad · Ei moodusta süsteemi, süteemseid struktuure. seotud hajusalt. · Võimalikud · Mõistetevahelised mõistetevahelised seosed tulenevad kogemusvälised kogemustest. seosed. Mõistete testid
Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid) Praktilisis-emotsionaalne vahendatus verbaalne Mõtlemise areng Ühikute areng: Arengu alguses kasutatakse kujutlusi lapsed kasutavad pildikesi peas. Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid: Tavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust. Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel. Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha. Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine. Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil- võime ette kujutada tagajärgi planeerimisoskus
kõrgemate loomadega ühised o Kõrgemad märgiliselt vahendatavad, mis on instrumentaalsed, need on arenenud inimkonna kujunemiskäigus, inimestele omadused, kuidas märkide vahendusel midagi meelde jätta Uus teadmine peab assotsieeruma vana teadmisega. - Räägib rohkem vastuvõtja aktiivsusest, kui Piaget Keskkond mõjutab, annab stiimuli Formaalne kooliharidus peaks õpetama abstraktset mõtlemist. Teadusmõisted on kodeeritud märgimõiste. Lähima arengu tsoon ehk LAT: - Kuhu laps on ise jõudnud, seal ta saab hakkama, kui keegi aitab - LAT loob uue LAT-i - Selle najal toimub õppimine - Oluline on kultuuriline keskkond Keele ja mõtlemise seos (suurem kui Piaget'il) Sotsiaalse interaktsiooni pidas oluliseks ( rohkem kui Piaget) Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel s.t. eksternaalsed protsessid muudetakse inernaalseteks Kriisi etapid inimese arengus :
4 milj. a.t. tööstusvaldkondades säästlik areng, Erinevalt ahvist:- peenem töötlus- "standardiseeritud"- keskkonnaprobleemid* Arhitektuur töödeldi korduvalt, töötlusviisid kumuleeruvad- järjest Ja mis see Minusse puutub?* Inimesed meie ümber rohkem erinevaid tööriistade tüüpe Kasutamine:- kanti mõtlevad erineva taseme mõistetes, tavamõisted on kaasas- tööriistad tööriistade tegemiseks- toorme liiga tavalised ja teadusmõisted häirivalt mõjukad kogumine ja transport (~1.9 mil. a.t.!) * Ka Mina mõtlen erinevatel tasemetel mõistetes, seda II. 5. Al~40 000 a.t.* Odaheitja, nool, vibu* Kivide teades saan nii enda kui maailmaga paremini toime kuumtöötlus* Õmblusnõelad
metallide omadused, nende sihipärane muutmine II. 8. Alates ~19. saj. teisest poolest* teadussuundade integratsioon* põllumajanduses "mahepõllundus"* tööstusvaldkondades säästlik areng, keskkonnaprobleemid* Arhitektuur XI Ja mis see Minusse puutub? * Inimesed meie ümber mõtlevad erineva taseme mõistetes, tavamõisted on liiga tavalised ja teadusmõisted häirivalt mõjukad * Ka Mina mõtlen erinevatel tasemetel mõistetes, seda teades saan nii enda kui maailmaga paremini toime
- Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale. Õun teatud puuvili. o Süsteemmõisted toetuvad teadusmõistetele, kuid on paindlikud ja arvestavad konteksti. Mõtlemise operatsioonid Aktiivsus, mida ühikutega tehakse. o Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) o Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga)
tähega loomi Vs meenuta k-tähega loomi, seejärel meenuta riikide nimesid Mõtlemise arengus muutuvad mõtlemise elemendid, paraneb probleemilahendusoskus ning loogiline järeldamine · Mõistete kujunemisel kategoriseeritakse objekte sama mõiste alla kuuluvaks mingite ühiste tunnuste alusel. · Tavamõiste korral lähtutakse asjade välistest, nähtavatest ühisomadustest ning mõiste seotusest teiste mõistega pole lapsed tavaliselt teadlikud. · Teadusmõisted esitatakse mõistete süsteemis, neid on võimalik seletada teiste mõistete kaudu. Minu õel on kaks venda. Mitu venda ja õde on tema vendadel? · Imik kujundab oma mõisted eelkõige taju ja kogemuse alusel ning esimese viie eluaasta jooksul omandavad lapsed nii hulga mõisteid · Just sündmuste mälu on aluseks hiljem arenevale semantilisele mälule, kus sisalduvad mõisted e. teadmised objektidest ja nähtustest.
annaabi.ee 
