üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning organiseeriti 150 kohaga lugemissaal · 1975 - alustati õppejõudude ja teadlaste isikunimestike koostamist. Aastatel 1985-1995 on ilmunud 11 nimestikku · 1977 - alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist elektronarvutil · 1980 - 1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel · 1983 - toimus esimene teaduskonverents · 1989 - alustati Eesti tehnikabibliograafia koostamist; raamatukogu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldati vabariiklik teaduskonverents "Raamatukogude osa tehnikahariduse ja tehnikauuringute arengus Eestis" · 1990 - raamatukogu astus Rahvusvahelise Tehnikaülikoolide Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL) · 1991 - alustati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite andmebaasi ETE loomist. 1996. a
eliitveisekarjale. Th. Pooli sõnul sai teatavaks riiklikuks teraviljakeskuses töötavale Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati takistada. TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE: 4. augustil 1989. aastal toimus teadusnõukogu spetsialiseeritud suvepäev teemal ,,Piistaoja Eesti veisekasvatus". Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum. 19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal ,,Õpetatud agronoom Th. Pool 100". TEENED: · maaseaduse põhiautor · fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja · Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor · kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks:
Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos M.Jõeveeru, E. Saare ja E. Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks. Eestis · 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. · 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS.
Sootak, Jaan. Üliõpilastööde kirjutamine ja vormistamine. Tallinn: Juura/University of Tartu. 2011 b) Viidates akadeemilisele artiklile tuleb esitada vahetu allikas (autori nimi ja konkreetne artikkel) ning siis mõttekriipsuga eraldatult kogumiku koostaja nimi, kogumiku või ajakirja nimetus, aastaarv, ajakirja number. Nt. R. Narits. Õigusteaduse rollist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisel. Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises. Teaduskonverents professor Kalle Meruski 80. juubeliks. Tallinn: Juura, sina anno. c) Viidates ajaleheartiklile tuleb esitada autori nimi ja konkreetne artikkel, eraldada mõttekriipsuga ajalehe nimi ning artikli ilmumise kuupäev. Nt: K. Preismann. Mopeediga kurjategijaks. Eesti Päevaleht 12.10.2009. d) Viidates siseriiklikule seadusele tuleb esitada seaduse nimi, vastuvõtmise aeg, riigiteataja andmed:
jääda üsna üürikeseks kuna, too ei suuda teenuse kvaliteeti tagada. Ostes teenust sisse võib pealiskaudne või puudulikult informeeritud ostuotsuse langetaja sattuda hea müügitöö ohvriks. Mõnikord on müügitöö nii hea, et suure vaimustusega leitakse vajalikud olevat ka rakendused, millel tõenduspõhisus üldse puudub. Selliste nähtuste kohta on isegi termin leitud: ,,ussiõli". Aastal 2009 toimus Eestis International Testing Association'i igaaastane teaduskonverents. Esimene peaettekanne oli pühendatud sellele valusale teemale ussiõli vältimine. Ettekanne leidis intensiivset kommenteerimist kogu konverentsi jooksul, kuna nähtusega ollakse hädas sõjaväelistes organisatsioonides üle maailma kahjuks ei erine ka Eesti. On fakt, et kuna armeesüsteemid ei ole kusagil kasumit teenivad, vaid pigem finantseeritavad organisatsioonid, on nad ,,ussiõli" müügimeestele atraktiivne turusegment.
muuhulgas puudutab tööhõivega seonduvat; samuti on riik astunud täiendavaid samme õigusraamistiku loomiseks, mis soodustaks pensionieas töötamist. Omalt poolt käivitas Sotsiaalministeerium tänavu jaanuari lõpus rahvusvahelise õpikoja eaka töötaja töövõime ja tööhõivevõime valdkonnas, millele vahetult eelnes Tallinna Tehnikaülikooli poolt korraldatud, väidetavalt maailma esimene vananeva tööjõu probleemidele pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents. Paraku nõuab elu enamat koostöös Soome ja Rootsi asjatundjatega on algust tehtud eakate töötajate töövõime ja tööhõivevõime edendamise riikliku programmi väljatöötamisega. Töövõime edendamisele suunatud tegevused on kajastatud põhisuuna Aktiivset vananemist toetava seadusraamistiku loomine all. Heiki Nestor nentis, et selle aasta lõpuks prognoositakse 10protsendilist tööpuudust, järgmise aasta lõpuks veelgi suuremat protsenti
Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist
metsaraie ohjeldus Eesti saartel; Rootsi metsaseadus laienes eestisse) b. II kujunemise etapp (Teadus tungib looduskaitsesse; jaht muutus rek. harrastuseks, linnuvaatlus) c. III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel) d. IV rahvusvahelistumise etapp (ilmusid esimesed looduskaitse ajakirjad; 1913 I rahvusvaheline teaduskonverents Bernis) e. V tsentraliseeritud juhtimise etapp (spetsiaalsed rahvusvaheliste looduskaitse organisatsioonide loomine; koolitati riiklike looduskaitse spetsialiste) f. VI keskkonnakaitse etapp (1972 toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutati erinevaid probleeme mitme riigi esindajad) 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed (probleemid konkreetsed – 4-5 lausega võimalik igale küsimusele vastata) a. Rahvastiku kasvamine-
Kalju Eerme jutustab: ,,Observatooriume hakati linnadest välja viima alates ajast, mil järjest enam hakati tänavaid valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950. aastate alguses tuldi selle mõtte juurde tagasi. Nüüd olenes iga ettevõtmise edu Moskva suhtumisest. Märkimisväärne ja tuleviku suhtes oluline üritus oli Tartus peetud Astroveti väljasõiduistung 1953. aastal. Ühtlasi peeti väike teaduskonverents ja sellel näitas hilisem Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige Grigori Kuzmin Moskva teadlastele, eriti professor Pavel Parenagole, et provintsis võivad ka tublid teadlased kasvada. Kuna observatooriumist jäi külalistele hea mulje, siis kulgesid ka rahastamise asjad soodsalt ja kohapeal sai järgmiseks ülesandeks uue observatooriumi asukoha valimine. Selleks sõitsid juba meie hulgast lahkunud ja mõned veel elavad (akadeemik Jaan Einasto)
1906 Asutati Preisi Loodusmälestiste hooldamise Riiklik Asutus, mis tegeles Saksamaa loodusmälestiste ja looduskaitset vajavate territooriumide inventeerimisega ja kaitse alla võtmisega. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi. d. IV rahvusvahelistumise etapp Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad. 1913 Bernis toimus I rahvusvaheline teaduskonverents. 1920 Asutati Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsesektsioon. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti. Alates 1924 Asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt). Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis-ja haldussüsteemi
DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I. Tiit Lauk 2008. Estonian Jazz 1918–1940 and under the Conditions of Soviet Power. “Jazz hinter dem Eisernen Vorhang”/ “Jazz behind the Iron Curtain”. Intern. jazz conference, Warsaw 26–28.09.2008. Teesid. R. Ritter (toim.). (Ilmumas sept. 2008). II. Tiit Lauk 2008. Džässmuusika Eestis 1920–1945. “Muusikakasvatus eile, täna, homme”. II rahvusvaheline kraadiõppe üliõpilaste teaduskonverents 24.04.2008, Tallinna Ülikool. Teeside kogumik. Tiina Selke (toim). Tallinn: TLÜ kirjastus, 23. III. Tiit Lauk 2008. Džässi ja rahvamuusika suhetest Eestis XX sajandi I poolel. Mäetagused, Tartu. (Ilmumas 2008). IV. Tiit Lauk 2008. Tallinna džässorkestrid kahe sõja vahelisel ajal 1918–1940. Aastaraamat “Vana Tallinn”. (Ilmumas 2008). V. Tiit Lauk 2007. Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945. Faravid, Rovaniemi: Pohjois-Suomen
annaabi.ee 
