20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad: NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, kelleks oli Juri Gagarin
saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas
sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. Tehniliste vigade tõttu toimus seal plahvatus, sellele
võttis täiesti teistsuguseid külgi kui varem ning ühiskond sai vabamaks ning muutuvamaks. 20. Sajandi teisel poolele oli suur osa teadusest mingil määral suunatud külmale sõjale, sooviti luua võimsaid relvi mis oleksid võimelised hävitama suuremaid piirkondi ning rohkem inimesi. Väga populaarseks muutus tuumaenergia mida esialgu kasutati vaid sõjatööstuses ning alles pärast seda hakati sellest tootma elektrienergiat. 20. Sajandi teisel poolel oli ka palju tuumajõul töötavaid sõidukeid, neist esimene oli 1950 ndate aastate keskpaiku USA-s valminud esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergias on küll palju ka positiivseid külgi kuid siiski on minu arvates tema suurimaks ohuks näiteks tuumasõda mille lävel on inimkond juba paar korda seisnud ning mis kujutaks suurt ohtu meile, kuna tuumapommist vabanev kiiritus on väga kahjulik inimesele ning võib põhjustada geenihäireid, haigusi või koguni surma.
10 huvitavat fakti tuumaenergia kohta FAKT 1 Rahu sümbolit kasutati algselt tuumaenergia vastase sümbolina. FAKT 2 Uue tuumaelektrijaama rajamine annab tööd keskmiselt 2600-le ehitajale ning 600-le püsitöölisele. FAKT 3 14% kogu maailma energiast tuleb just tuumajõul töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot. Saastatud ala FAKT 5 Tuumaenergia on ainuke energiaallikas, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu ja hävinud metsi. FAKT 6
1650ndad · 1950ndad moodi tuli rock'n'roll (läänemaailm) · 1950ndate aastate keskpaik ehitati esimene tuumajõul sõitev allveelaev (läänemaailm) · 1957 Maa orbiidile saadeti tehiskaaslane (idablokk) · 1959 lasti vette esimene tuumajõuseadmega jäälõhkuja (idablokk) 1960ndad · 1960ndad The Beatles muutus eriti populaarseks (läänemaailm) · 1960 Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm)
See põhjustas 1960. a. hariduselu ümberkorraldusi. Ülikoolidesse hakkasid tulema nende ühiskonnarühmade esindajad, kel varem polnud võimalust edasi õppida (nt. neegrid USAs). See põhjustas ka selle, et üliõpilaskond muutus palju kriitilisemaks ühiskonna suhtes. Tudengite seas hakkasid levima mitmesugused poliitilised õpetused (vasakpoolsed enamasti). 5. Kas tuumaenergia kasutamine oli positiivne või negatiivne? + USAs ehitati tuumajõul töötav sõjaallveelaev. + 1950. a. lõpul ehitati NSVLis tuumajõul töötav jäämurdja. + Tuumaenergia pakkus tohutuid võimalusi sõjatehnika, elektrienergia ja transpordivahendite tootmises. - Tuumasõja oht - Tuumaenergia plahvatused - Kahjulik tervisele Ma arvan, et tuumaenergia on negatiivne, sest väiksemgi eksitus võib põhjustada katastroofi. 6. Kirjelda USA ja NSVLi võidujooksu kosmose vallutamisel. 20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. a
1990 aastate algul tõi muudatusi ka maailma kultuurielus. Läänelik muusika ja eluviis muutusid valitsevaks paljudes Ida-Euroopa maades. Arvuti muutus tähtsaks tööriistaks. II osa: § 32A Pärast II Maailmasõda muutusid põhisuundadeks aatomiuuringud ning raketitööstus. Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks ning seejärel hakati ehitama aatomielektrijaamu. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul toimiv jäämurdja. 1986.aastal toimus tehnilise vea tõttu Tsernobõlis tuumaelektrijaamas plahvatus, kus tänini on jaama ümbruses sildid, mis hoiatavad radioaktiivse saaste eest. Paljud teadlased lootsid Marsilt elu leida. Sellel ajal ilmus väga palju ulmekirjandust ja-filme. 1960. aastatel oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks.1971a. loodi firmas Intel
rohkem loodusele ning keskkonnale. Siinkohal võib öelda vaid seda, et küll aeg näitab, kuhu me jõuame. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Sellel olid oma plusspooled: toodeti jäämurdjaid, mis töötasid tuumajõul ning palju jäälõhkujaid. See oli soodsam kui mõne teise variandiga, kuigi iseenesest olid Venemaa poolt toodetud masinad kallid ning tänu sellele müük ei edenenud, ning tootmisest loobuti. Probleemiks kujunes tuumaenergia kiire ja rohke areng. Inimesed hakkasid kartma, mis edasi saab ja kes hakkab vastutama venemaa, kui tuumaenergia kuninga, tuumarelvade saatuse eest. Taaskord kardeti tuumarelvade sattumist terroristide kätte, kes oleks võinud hetkega korraldada suure katastroofi
keskkonda ja elusloodust. Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. Need suured reaktorid, mis on endiselt radioaktiivsed, tuleb ära kahjutustada: kas maha matta või ära vedada, aga kuhu? Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda. Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks
· Neid hoiab tuumas koos tuumajõud, millel on tugev vastasmõju, kuid mõjuraadius on väga väike. · Tuuma vaadeldi analoogselt veetilgaga (väike kompaktne veepiisk). Kui tõsta see veepiisk teisele lehele (nt. roosi lehe peale), on piisake juba suurem, ta loperdab ning kipub lagunema väike tilk on stabiilne, suur laguneb. Samamoodi on ka tuumaga, kus prootoneid hoiab ühtselt koos tuumajõud, kuid kui on palju prootoneid, siis väikese mõjuraadiusega tuumajõul on raske neid koos hoida, sest äärtele enam ei taha väga mõjuda. Nii muutub suur tuum ebastabiilseks ja võib tekkida radioaktiivne lagunemine. · Tuumajõudude tugevus tingib selle, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub suur energia. Tuumade seoseenergia · graafik õpikust lk 136 · Seoseenergia- energia, mis kuluks tuuma täielikuks lagundamiseks üksikuteks osadeks. · Eriseoseenergia- energia ühe osakese kohta · Osakesi on nii palju, kui suur on aatommass
Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm ning NSV Liidus 1949. Täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad(ABC atomical, biological, chemical weapons). Nii NSV Liit kui ka USA hakkasid tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada tuumelõhkelaengu igasse maailma nurka. Tuumajõul hakkasid liikuma nii suured sõjalaevad kui ka allveelaevad. Need varustati samuti tuumarakettidega. Võidurelvastamise tandriks muudeti kosmos, kuhu saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. a.1957 - Sputnik (NSV Liit) a.1958 - Vanguard (USA) a.1961 - Juri Gagarin (NSV Liit) esimene astronaut a.1961 - Alan Shephard (USA) a.1963 - Valentina Tereskova (NSV Liit) esimene naine kosmoses a
Jamesoni kolmeastmeline kultuuriteooria: Realismiajastu, mil domineerivad kodanliku klassi hoiakud, maailma ilmalikustumine ja pühaduse kadumine, põhizanriks ajalooline romaan. Modernismiajastu, mis väljendab inimese rahulolematust maailmaga, selle maailma ängi ja õudu (maal „Karje“). Postmodernismi ajastu, mis on hiliskapitalismi perioodil domineeriv kunstistiil.Omavahel on seotud rahvusvahelis majanduse elektroonilisel ja tuumajõul töötav tehnoloogia. Jamesoni arvates on lääne ühiskond jõudnud kapitalistliku süsteemi uude järku, hiliskapitalismi ajastusse.Kujunenud olukorda iseloomustab esmajoones kõrg – ja massikultuuri vaheliste erinevuste kadumine, nendevaheliste piiri hägustumine. Postmodernism samastubki massikultuuri nähtustega: kits kunstis, teleseriaalid, reklaamid ja Holliwoodi B- katekooria filmid, telemängud, kriminaalse või erootilise sisuga odavad raamatud
olekutele. Rand-i projekti leheküljelt 645 võib lugeda sügava maaaluse ehituse kohta 1959 a. märtsi koosviibimise menetlusest (Deep Underground Construction Symposium): Nii nagu lennukid, laevad ja autod on andnud meisterlikkuse/täieliku valdamise/ülemvõimu maapealsetele inimestele, siis tunnelid, puurmasinad annavad talle ligipääsu maaalusesse maailma. MÄRKUS: 1983 a. ajakirja OMNI septembriväljaandes leheküljel 80 on värviline joonistus "The Subterenne"-st, Los Alamos-e tuumajõul töötav tunnelirajamise masin, mis kaevub kivimitest läbi sügaval maa all, kuumutades mistahes kivimit, millega ta kokku puutub sulanud kivimiks (magmaks), mis jahtub peale seda, kui maaalune masin on edasi liikunud. Tulemuseks on sileda, poleeritud/klaasja sisekattega tunnel. Neid maaaluseid torutunneleid kasutavad elektromagnetilisel jõul töötavad maaalused süstikutest liiklusvahendid, mis suudavad reisida suurel kiirusel. Nad
annaabi.ee 
