com või twitter.com), milledes levitatakse nii indiviididega seonduvat informatsiooni, kui ka erinevate ürituste jms reklaami, mis paljude jaoks on esimene ja kiireim koht kust infot hankida ja nii juhtubki, et võib nalja pärast öelda, et kui sa ei kuulu ühessegi taolisse eelpool mainitud portaalidesse, siis indiviidi ei eksisteerigi, sest sa lihtsalt ei tea, mis toimub. 11. Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused. Kuidas õpetused eristuvad teadusdistsipliinidest? Kas teadusdistsipliin võib saada õpetuseks ja vastupidi? Kuidas on õpetus on seotud luasungi subjektiga ja kuidas teadusdistipliinides lausungi subjekt erineb? Õpetus vajab eristumiseks teadlikkust eelnevast traditsioonist, mitte ei saa koheselt uut distsipliini luua. Õpetus seab kahtluse alla nii kõneleva subjekti lausingi kaudu, kui ka seab lausungi kõneleva subjekti kaudu. Õpetus seob indiviidi teatavat tüüpi lausungitega ja keelab seeläbi kõik ülejäänud.
hääletämber jne, mida tuleb alati jälgida, ilma nendeta poleks ka õnnistamise ja andeks andmise sõnade mõju inimestele nii tõhus ja "usutav". 9. Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused. Õpetus eristub teadusdistsipliinist, sest ta levitab iseennast, inimesed määravad oma kuuluvuse seeläbi, et jagavad sama diskursust, samas kui teadusdistsipliinis ringleb diskursus teatud, piiratud liikmeskonna vahel. Teadusdistsipliin ja õpetus võiksid olla peaaegu ühesugused, kui gruppi kuuluvus tähendaks ainult samade tõdede tunnustamist ja nõustumist teatud reeglitega. Lausungi subjekt õpetuses allutatakse kõnelev subjekt lausungi kaudu, teadusdistsipliinides on kontroll ainult lausungi vormi ja sisu üle, aga mitte selle üle, kes seda levitab. 10. Kriitilise analüüsi põhimõtted? See on suunatud diskursuse sisemistele süsteemidele, tuues välja diskursuse
- uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks
suunatud konreetsele teadusdistsipliinile ehk õppimise eesmärgiks on luua ettekujutus teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide omavahelisest seosest. Bruneri ja Piaget’ õppimiskäsitlused sarnanaevad omavahel ning eriti võiks välja tuua seda, et rõhk on asetatud õpilase aktiivsusele ning probleemide lahendamise protsessile, kuna see on kõige loomulikum õppimisviis. (Krull, 2000) Suurt tähelepanu on saanud Bruneri kaks seisukohta: Iga teadusdistsipliin koosneb mõningatest printsiipidest, millest arusaamine tekitab meie silme ette distsipliinist terviklikuma pildi Muutes need printsiibid eakohaseks, on nad õpetatavad igal arengutasemel olevale lapsele - iga õppeainet saab õpetada suvalisel arengutasemel olevale õpilasele, kui seda tehakse intellektuaalselt ausal ehk õpilasele jõukohasel viisil. Selleks, et edukalt õpetada, tuleks õppeaine põhimõisted selgitada sellisel viisil, kuidas
Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis (semiootika=loogika). Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Semiootika distsipliin? Semiootika kujunemist iseseisvaks distsipliiniks võib märgistada XX sajandi viie-kuuekümnendate aastatega, seega on semiootika väga noor teadus. Teadusdistsipliin eeldab oma uurimisobjekti, mis tavaliselt on vastava teaduse nimetuses olemas, ja teatud metodoloogiat. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused ja probleemid, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika ja Saussure´i semioloogia
9 IV. INSENERIEETIKA /IE/ TEKKEST JA ERIPÄRAST Insenerieetika (kui teadus) kitsamas tähenduses: - kutse-eetika alaliike Sisuks: eetika üldiste normide ja printsiipide rakendamine inseneri elukutse juures. Eetika kui filosoofiateadus on baasmõisteks ka insenerieetikale. IE keskendub enim Tekkelt interdistsiplinaarne: IE - suhteliselt noor teadusdistsipliin. Alates 20.saj. 70-aastaist süsteemselt uuritud USA-s 1978-1980 Robert Baumi juhendamisel koostati ,,FILOSOOFIA JA IE RAHVUSLIK PROJEKT". 1981.a. asutati esimene interdistsiplinaarne ajakiri THE BUSINESS AND PROFESSIONAL ETHICS JOURNAL. Tähelepanu pöörati varem: 20.saj. algul esimesed IE koodeksid. IE puudutab insenere ja neid, kes IE keskendub probleemidele ja konfliktidele, mis tekivad inseneritöö professionaalse vabaduse ja organisatsioonilise konformsuse ning bürokraatia vahel
Õpetaja esitab probleemse situatsiooni, küsimuse või ülesande. Õpilased … • sõnastavad hüpoteesi, kuidas seletada nähtust või lahendada probleem; • koguvad andmeid hüpoteesi kontrolliks; • teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile: - iga teadusdistsipliin on üles ehitatud väikesele arvule põhiprintsiipidele, millest arusaamine loob meile ettekujutuse distsipliinist kui tervikust; - sobival kujul on need printsiibid õpetatavad mis tahes arenguastmel lastele, kui arvestada õpilase tunnetuse eripära. Dialoog ja vestlused. Rajaneb Võgotski kognitiivsel arengu teoorial, mille kohaselt on edukaks õppimiseks ja arusaamiseks vajalik inimestevaheline mõttevahetus ja vestlus
ning juba kasutab oma seletustes viiteid pronkskirjutistele. Iidsetest aegadest on pronkskiri olnud iseseisvaks uurimisalaks . 20. sajand on arheoloogiliste kaevamistega toonud siingi esile palju 18 uut materjali ning pronkskirja uurimine on t¨anap¨aeva Hiinaski u ¨heteistk¨ umne alamharuga t~osine teadusdistsipliin. Luukirja uurimine paigutub pronkskirja uurimise alla. ¨ Umarkiri tensho ¨ Umarkiri, ka pitsatkiri (seal character ) jaguneb omakorda kaheks, vanemaks e. suureks u ¨markirjaks ning hilisemaks e. v¨aikseks u ¨ markirjaks . Suurt u ¨ markirja nimetatakse ka zh` o u kirjaks , , .