teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises, tundma ajalugu ja geomeetriat, jälgima filosoofiat, mõistma muusikat, teadma üht-teist meditsiinist, õigusteadusest ja astronoomiast. Vitruviuse jaoks on väga olulisel kohal ka matemaatika. Kõik rasked küsimused kaasaarvatud sümmetriaga seotud küsimused on lahendatavad geomeetriliste teooriate ja meetodite abil. Peale vajalike teadmiste omandamist vaatleb Virtuvius linnapilti. Seda eelkõige ilmastikuolude ja ilmakaarte järgi
V: Sisepoliitika: 1) kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 2) seadusi võttis vastu 2-kojaline parlament. 3)põhiseadus oli fikseeritud. Majandus: * Jaapani majandusime: majanduslikuks suurriigiks muutus Jaapan Korea sõjapäevil, kui ta tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides. *Majanduskriis 1970 ja 1990: 1)piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. 2) asuti eelisarendama teadusalasid. 1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle. * Tööstusharud: energiatööstus, metallurgia, masina- ja keemiatööstus. *Põllumajanduses domineerib väikemajapidamine, rohkesti kasvatatakse nisu,riisi,siidiusse,lilli. *Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine
asi – informatsioon on seotud teavikuga; protsess – informatsioon muudab inimese teadmisi millestki; teadmus – informatsioon on võrdsustatud teadmistega, mida edasi antakse Info kolm vaadet (L. Floridi järgi) kui reaalsus – mustrid füüsilises maailmas reaalsusest – semantiline ja tähenduslik reaalsuse jaoks – geneetiline teave, algoritmid ja retseptid 7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel? 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Matemaatika Loogika Lingvistika Psühholoogia Arvutitehnoloogia Graafika Kommunikatsiooniteadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Infoteadus Raamatukoguteadus Raamatuteadus Bibliograafiateadus Dokumenditeadus Arhiiviteadus 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime
fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel? Informatsioon Loomine, teke Kogumine Salvestamine. säilitamine Töötlus Levi Kasutus, tarbimine Taaskasutus, hävitamine 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia
NB! Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. 1) Matemaatika 2) Loogika 3) Lingvistika 4) Psühholoogia 5) Arvutitehnoloogia 6) Graafika 7) Kommunikatsiooniteadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. 1) infoteadus 2) raamatukoguteadus 3) raamatuteadus 4) bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? Raamatukogundus on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond
viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond
-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused.
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu.
Seal jagatakse kirjanikud kolmeks: poeedid, kirjamehed ja lehemehed. Lehemehed jagunevad omakorda korralikeks ajakirjanikeks ja neegripoisteks. Tsiteerin: "Ajakirjanikud kirjutavad siis, kui aega on, ja sellest, mida aeg nõuab. Aega neil kunagi pole. Et aga aeg raha on, siis pole neil ka raha. Kõige maise väärtust arvavad nad ridade järele. /---/ Üks hea ajakirjanik peab tundma õigusteadust, arstiteadust, keeleteadust, kaubandusteadust ja teisi teadusalasid, peab olema kodus kunstis ja muusikas, peab olema hea sportlane ja omandama väljapaistvaid kalduvusi strateegiaks. Tal peab hea kell olema, mis sekundid näitab ja samuti ei tohi tal puududa kunagi reporterikaart. - Neegripoisid asuvad ainult Tallinnas. Seal on neil endil leht kohe. Ja seal "kirjutavad" nad. Harilikult kirjutavad nad millestki. Ja kui sellestki ainet pole, siis võetakse mõni isik ja kirjutatakse sellest. Muidugi ainult sel juhtumisel, kui nim isik mitte ööerakonda ei kuulu
annaabi.ee 
