Edukas õppimine peab seostama õpitavat olemasolevate mõttemudelitega. Kuidas nendele seostele kaasa aidata? Esiteks on vajalik uue info seostamine eelnevate teadmistega. Teiseks mõjutab mõttemudeleid see kui sügavalt me uut informatsiooni töötleme.Mida enam seoseid me loome uut informatsiooni saades, seda paremini talletub informatsioon meie mõttemudelitesse ning kergem on infot hiljem mäletada. Seosterikkalt talletatud teadmist on hakatud kutsuma teadmuseks. 2 Paremini õppida on võimalik õppida! Õppima õppimine tähendab arendada oma analüüsivõimet, et saaksid enda õppimist hinnata ja seda parandada. Vastavalt enda õppimise oskuse hinnangule saad aru kas sinu valitud toimimisviis on sobiv õpitava omandamiseks või peaks seda muutma. Mõned nõuanded kuidas leida endale sobivaima õpikonteksti: · Hoia tervislikku elurütmi! (Maga piisavalt, söö korralikult, hoolitse
Selle kättesaamisega tuleb palju vaeva näha, kuna sellistel teadmistel on hindamatu väärtus. Pole harv probleem see, kui lahkuva töötajaga koos lahkub organisatsioonist ka hulk väärtuslikke teadmisi. Varjatud teadmisi võib tihti nimetada ka pädevuseks. Organisatsiooniline teadmus ei ole kõigi organisatsioonis töötavate inimeste teadmuste summa, vaid inimeste teadmus saab organisatsiooni teadmuseks siis, kui ta on jäädvustatud ja kinnistatud dokumentides või tegevustes. Teadmised ei ole väärtus omaette, neil peab olema kasutusväärtus. Teadmiste tööle rakendamine, arendamine ja nende tulemuslik kasutamine toimub teadmusjuhtimise kaudu. Mike Davidson peab ärifilosoofias olulisteks järgmisi aspekte: Missioon: Mida me saavutada tahame?, Konkurents: Kuidas saada konkurentsieelis? Tootlus: Kuidas saavutada tulemusi?, Muutused: Kuidas saame hakkama muutustega?
mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika. Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. 7. Infoteaduse põhiküsimused. Vastus: Füüsiline küsimus: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused?
info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused formaalne haridus aegub väga kiiresti võime (ümber)õppida tulevik on enda määrata 25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada? Kuna sageli lahkuvad organisatsioonitöötajad võttes kaasa organisatsiooni jaoks väärtusliku ressursi, on teadmusjuhtimise eesmärk leida mooduseid, kuidas muuta -töötaja personaalset teadmust organisatsiooniliseks teadmuseks. Kinnistatud dokumentides ja failides ning organisatsioonilistes rutiinides ja tegevustes. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Teadmustöö nõuab teadmustöötajatelt pidevat juurde õppimist ja ka õpetamist. Teadmustöötaja kui vara, mitte kulu. Kultuurišokk “Kauged” tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus 27
infosüsteemide hindamine, uued teadmised ja innovatiivsed lahendused. Muutused inimeste jaoks: Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused; Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüs-teemide kasutamise oskused; Formaalne haridus aegub väga kiiresti, võime (ümber) õppida; Tulevik on enda määrata. 25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada? Töötajate teadmused on olulised organisatsiooniliseks teadmuseks, juhul kui see on jagatud. Organisatsiooniline teadmus EI võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga. Talletatakse: kinnitatud dokumentides ja failides; Organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Paremad tulemused Kiirus Kokkuhoid? Väiksem sõltuvus töötajatest- teadmusjuhtimise olulisus. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Kultuurisokk "Kauged" tulemused
emotsioonides. Seetõttu on sellist tüüpi teadmist raske edastada. Ilmutamata teadmuse omandamine toimub läbi kogemuste jagamise, vaatluste, imiteerimise. Ilmutatud ja ilmutamata teadmus on teineteist täiendavad. Uus teadmus luuakse läbi olemasoleva ilmutamata ehk vaikiva ning ilmutatud teadmise kooskasutamise. Samuti võib üks teadmuse vorm muutuda teiseks ilmutatud teadmus ilmutamata ehk vaikivaks (internaliseerimine) ning vaikiv teadmus ilmutatud teadmuseks (eksternaliseerimine). 14. Selgitage lühidalt innovaatilise loovuse kolme komponenti (Amabile mudel), millede koostoimes see loovus kujuneb? Mis on T-kujuline mõtlemine? Kuidas seda arvesse võtta innovatsiooni meeskondade loomisel? Eksperiment-teadmised, motivatsioon ja loova mõtlemise oskused. Selle kolme ühisosa on innovaatiline loovus. Ekspertteadmised kui kogu tehniline, protseduuriline ja intellektuaalne arusaam innovaatilise ning loova pingutuse olemusest.
vastuvõtmiseks. Kui finantsnäitajad peegeldavad enamasti organisatsiooni minevikku, siis intellektuaalse kapitali näitajad pakuvad olulist inforamtsiooni ka selle tuleviku kohta. Selles seisnebki intellektuaalse kapitali mõõtmise eriline väärtus. Kui personalile selle olemust selgitada, siis hakkavad töötajad seda päev päevalt üha paremini tunnetama, väärtustama ja kasutama. 1.5 Teadmusjuhtimine ja personali arendamine Teadmuseks nimetatakse sügavalt tunnetatud teadmist. See on lahutamatu intellektuaalse kapitali juhtimisest ja arendamisest, sest kujutab endast nii varjatud kui ka avatud teadmiste loomist organisatsioonis, nende hindamist, kogumist, korrastatud säilitamist ning taaskasutamist. Nii nimetatud varjatud teadmised (ingl tacit) kujutavad endast niisugust töötajate teadmiste, oskuste, kogemuste kogumit, mis võivad temale endalegi lõpuni teadvustamata jääda, ent avalduvad loomulikul viisil töös
t salvestatud teadmus, mis on genereeritud inimindiviidide poolt (s.o mõtlemise objektiive sisu; mat. teoreemid, ideede ja kunstiteoste maail jm). Kerkisid esile uued uurijad : Gernot Wersig (saksa infoteadlane. Üks väheseid kes on tegelenud infoteaduse sotsioloogiliste aluse uurimisega), Ulrich Neveling, Nicholas Belkin, Stephen Robertson. III ETAPP 1990ndatest aastatest kuni tänapäevani Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika Käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks Üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses Informatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed Teadmusjuhtimise temaatika Infokäituise ja infopädevuse aktuaalsus Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. Sarasevic (1990) võttis eelneval perioodil toiminud arengud kokku järgnevalt: paradigmanihe kognitiivse lähenemise suunas viis uurimiskeskme süsteemidelt teadumusstruktuuridele,
annaabi.ee 
