töötama väga palju. Samuti ei olnud nende töö vääriliselt tasustatud, seega oli naistel teaduritena töötamine raskendatud. 4. Juba sel ajal esines naiste diskrimineerimist tööturul. Meesteadlastega ei olnud võimalik vahetada teadmisi, nendelt õppida ning võrdväärselt arutada teadusalaseid teemasid. Naisi diskrimineeriti ning usuti, et nad pole teadustööks võimelised. 5. Naised, kes soovisid teha karjääri teadlastena, pidid tegema suure otsuse- kas valida perekond või karjäär. Arvati, et mõlemaks pole ükski naine suuteline. Ka ühing, kuhu mitmed naisteadlased siiski kuulusid, oli suunatud vaid meestele. 6. Naised ei saanud rahalisi toetusi nagu seda said mehed, seega ei olnud neil võimalik oma projekte lõpule viia. Usuti, et naised peaksid jääma naistetööde juurde ning teadustöö peaks jääma meestele. 7
minister krahv Burchard Christoph von Münnich, Sandarmikorpuse looja ja 1. juht Alexander von Benckendorff, riigikantsler Aleksandr Gortšakov. Krahv Burchard Christoph von Münnich sündis 19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis. Ta oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von Bunge, Johann Friedrich von Eschscholtz, Gregor von Helmersen, Alexander von Keyserling, Otto von Kotzebue, Adam Johann von Krusenstern, Alexander Theodor von Middendorff, Eduard von Toll, Ferdinand von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen
Tema probleemid ja mured annavadki põhjuse moodustada leping Mefistofelesega, teoses avaldub see nii: ,, Liig vana olen mängudeks, liig noor, et olla soovideta!" (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70). Sellest lausest saab teada, et Faust tunneb, et miski on tema elus puudu ja kuigi mängudeks ja lõbustusteks võib liiga hilja olla, siis soovidest pole ta kunagi loobunud. 1.2 Faust ja Wagner olid teadlastena väga erinevad. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, kuid ei teadnud, mida ta ise oma elult tahtis. Wagneril see-eest olid aga eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Kuigi ta püüdles samasuguse heakskiiduni, ei olnud tal sooja ega külma laulust, mängust ja lärmist. Teoses
Inimeste puhul kindlasti ei ole, sest inimolendid paratamtult ei ole nii „stabiilsed“. Kõnepult on „mitte-sobiv“ , sest me juba teadsime, et see ei tee mitte midagi ja kohandasime oma uskumusi ja soove viisil, et need sobituksid. Nii ei ole inimestega, kus intentsionaalne strateegia oleks ainult strateegia, mis töötab käitumise ennustamise puhul. Võib ju väita, et see ei peegelda erinevust loodussüsteemides, vaid ainult peegeldab meie puudujääke teadlastena. Laplacean’i kohaselt oleksime võimelised ennustama inimese keha käitumist, ilma halva kujunduse ja intentsionaalse strateegiata. Kõnepult ei ole „tõeline uskuja“ ja intentsionaalne strateegia on ainult ühepoolne(inimene-kõnepult). Inimesed saavad kasutada intentsionaalset strateegiat, et ennustada intentsionaalsete süsteemide käitumist – seda siis kindlalt ja kiiresti, mille puhul peavad olema uskumused süsteemist. Ratsionaalsed objektid
Suhtlemis strateegiad (nt rasismi kohta): - usutavust suurendavad võtted - positiivne enese-esitus - teiste negatiivne esitus 4 Sotsiaalse konteksti mõõded (- Lalljee): - oletus - suhted - sotsiaalne eesmärk - tagajärg inimsuhtele Seletamine võib olla põhjendustega (õigustustega) või vadandustega. Omistuse (atributsiooni) protsessis inimesed toimivad «naiivsete teadlastena», kogudes faktilist infot ja kasutades seda võimalike põhjuste teooriate loomiseks (- Heider). - Sobivusotsustuse teooria - teooria inimeste käitumisele kasvatuste omistamise seletamiseks (- Jones ja Davis). Inimeste käitumist hinnatakse sihilikuks või tahtmatuks sõltuvalt sellest, kas see järeldub dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu näiteks hedonistliku vastavuse või personalismi alusel.
Sellise tõusu kõige tõenäolisemad ja kõige varem vaadeldavad tagajärjed peegelduvad üha kõrgemates noorsoo kuritegevuse ja vägivalla , teismeliste raseduse ja üksikvanemluse tasemetes, samuti koolisaavutuste allakäigus ning lõpuks meie rahvuse inimkapitali kvaliteedi languses. Seega oleme jõudnud punkti, kus põhilise, üha enam interdistsiplinaarse teaduse mured ristuvad kõige kriitilisemate probleemidega, millega me seisame vastamisi kui rahvus. Seega ristumine seab meid nii teadlastena kui kodanikena vastamisi uute väljakutsete ja võimalustega. Raamatust Elude uurimine kontekstis: inimarengu ökoloogia perspektiivid 12
suhteliselt veenvalt, et trikkide sooritamisel pole mingit seost tumedate jõududega. Naturaalmaagia tekitas publikus suurt huvi ning illusionistid kohandasid oma repertuaari vastavalt sellele. Aja jooksul kõrvaldasid nad oma esinemistest tervendamised, nõiajookide valmistamised ja muud moest läinud trikid ning asendasid 13 need füüsika- ja keemiakatsetega, püüdes esineda tõeliste teadlastena. Nüüd ei nimetanud nad end enam mitte maagideks, vaid naturaalmaagia eksperimentaatoriteks. Illusionistidel oli suur roll linnaelanike teadusalases harimises. Just mustkunstnike esinemistel tutvusid kodanikud uute tehnika, mehhaanika ning teaduse saavutustega. Selleks aga, et publiku hulgas edu saavutada, pidid maagid pidevalt juurde õppima. Teadus arenes sel ajajärgul meeletu kiirusega ja populaarsuse säilitamiseks pidid
Hiljem, suuremate muutuste käigus 1949.-1950. aastatel viiakse Ajaloo Instituut jm Tallinnasse. Kui algselt olid instituudid sektoriteks jaotatud, siis 1950ndatel toimub murrang. Eesti ajaloo sektor läheb kaheks: Oktoobrieelse perioodi ja oktoobrijärgse perioodi ajaloo sektoriks. Esmatähtsaks oli oktoobrijärgne sektor, seal rohkem inimesi tööl ja paremad võimalused uurimistööks. Loodi mitmeid uusi struktuuriüksusi. 1980ndate aastate keskpaigaks oli Ajaloo Instituudis teadlastena tööl ca 150 inimest. Alates 1947. aastast ka EK(b)/EKP KK Partei Ajaloo Instituut (PAI). Kandis Marksismi-leninismi-stalinismi Instituut, millel oli kõikides liiduvabariikides allinstituut, mille ülesandeks tegeleda liiduvabariigi kommunistliku ajaloo talletamise ja uurimisega. Esialgu oli olulisim ülesanne liiduvabariigi keelde vahendada leninismi-satlinismi-marksismi kirjandus. Tõlked arutati läbi liiduvabariigi partei juhtkonna poolt, otsiti täpsust taga, range kontroll
19. saj maadeavastused 19. saj alguseks teati Aafrikast peamiselt jõgesid, sest neid oli tarvis avastada, kuna nende läbi jõuti sisemaale. Mööda jõgesid oli liikuda ka kõige ohutum, sest maismaal jõi teele ka vaenulikke hõime, rääkimata loodusest. Üks jõgi, mida taheti uurida, oli Nigeri jõgi, sest Lääne-Aafrikas oli eurooplastel palju tugipunkte. Tihti on varasema perioodi maadeavastajaid üritatud portreteerida teadlastena, kes üritasid Aafrikat uurida, aga nende seas oli ka palju seiklejaid. Neid maadeavastusi tuli ka kuidagi finantseerida ning neid toetasid eelkõige Euroopa kaubandusringkonnad. Briti Kuningliku Aafrika Assosatsiooni põhikirjas oli ka punkt, mis keelas mustal mandril kogutud info avalikustamist. Sama ühing korraldas mitmeid edukaid ekspeditsioone just Nigeri jõgikonda. Esimene edukas maadeuurija oli šotlane Mungo Park (1771-1806). Nigeri avastuslugu on suuresti tema nimega seotud
infolehed. Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste "veebikasutaja" määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad. Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised, pädevad ja nõudlikud kasutajad. Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid, arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted). Nad on kasutajad, kes vajavad oma erialaseks tegevuseks andmeid, eriti pärandi juriidilis-administratiivse külje ammendavat, ajakohastatud ja usaldusväärset identifitseerimist.
annaabi.ee 
