Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu. 12. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon. Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas: · Massiteabevahendite ülesanne on harida ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. · Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. · KOmmunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks.
enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid, kellega soovitakse sarnaneda, pöörates samas enese leidmisele vähem tähelepanu ei teata, kes ollakse ja mida tahetakse, pilt endast on sageli ebaselge. Tunda end kindlalt iseendana on edu võti, selleks mittesuutelised inimesed üritavad aga tihti ekslikult leida kindlustunnet läbi sarnanemise teistega, mida nad ei saavuta. Enesekindel inimene ei tea mitte ainult oma
Infoallikaid on palju Lubatud 1-2 infoallikad Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik Võimu tegevus avalikkuse eest varjatud Valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud Lubatud vaid lojaalsus või valitsuse ülistamine Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine massiteabekanaleid keelatud või tehniliselt võimatu
Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid. Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. Mittedemokraatlikus: Ajakirjandust kontrollib võimupartei. Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka. Teave läbib eeltsensuuri. Võimude tegevus on avalikkuse eest varjatud. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud või tehniliselt võimatu. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav info. 14. Mis on massikommunikatsiooni roll ja selle ülesanded? Ajakirjandus täidab ühiskonnas mitmeid ülesandeid: 1) informeerib ja harib inimesi kodukohas, riigis ja maailmas toimuvast; 2) kujundab avalikku arvamust; 3) mõjutab rahva meelsust ja käitumist; 4) pakub meelelahutust. 15. Mis on tsensuur?
DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev Võimu tegevus on avalikkuse eest varjatud Kasutada tohib teiste riikide massitebekanaleid Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud Lubatud vaid lojaalne või valitsust üldistav informatsioon 3.Kõikides tegevusalades on toimunud hõivemuutused. Pool on langenud ning pook kasvanud. Seda mida on rohkem vaja selles valdkonnas on toimunud kasv ja seal kus see ei oma nii suurt tähtsust on toimunud langus. 4
Vaba ajakirjandus Ajakirjandust kontrollib võimupartei Palju infoallikaid Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, Võimu tegevus on avalikkuse eest läbipaistev varjatud Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid. keelatud ja tehniliselt võimatu (nn raudne eesriie) Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on Lubatud on vaid lojaalne või valitsust lubatud. ülistav informatsioon. Mille poolest erinevad inimesed üksteisest? - Välimus, iseloom, nahavärv, rahvus, tavad Milline erinevus on kõige silmapaistvam? - Rass Kuidas tekivad rassid?
kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine; kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine; heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine; kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine; ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel; 7 heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine [5]. Kodanikeühendused ja avaliku võimu asutused kasutavad oma võimalusi EKAKi, selle
reklaamiga päevas, seda nelja erineva meedia suurvormi abil. (Wright jt 1984:8) 5 Reklaamid on vaid üks osa reklaaminduse protsessist materiaalne osa, mida pidevalt kiidetakse ning kritiseeritakse. Reklaami mõistest arusaamine on tihti ebatäpne ning seda iseloomustavad müüdid ja pooltõed. Reklaam on mõjuvõimas suhtlemise jõud ja tähtis turundusmeetod, mille abil müüakse tooteid, teenuseid, ideid ning pilte läbi teabekanalite ning veenmisoskuste. Eelmises lauses pannakse rõhku sõnale ,,abil" siin tahetakse mõista anda, et iseenesest reklaam ei müü tooteid. (Ibid.) Arvatakse, et reklaam on just see mis müüb toodet või vastupidi on reklaam siiski vaid üks osa turundusest ning suhtlemise protsessist (Tuckwell 1988: 4). Kui turundussüsteem on mingil põhjusel alt vedanud ning toode ei ole jõudnud poelettidele siis isegi maailma parim reklaam ei suudaks seda müüa. Lisaks sellele ei suuda reklaam
Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff. kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning
6. kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine; 7. kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine; 8. heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine; 9. kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine; 10. ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel; 11. heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine . Põhimõtted ja väärtused: 1) kodanikuaktiivsus, 2) osalus, 3) austus, 4) partnerlus, 5) vastutus ja
viimasena tulid normatiivsed õigusaktid. Tavad muutusid õiguse allikateks pärast seda, kui vastavad organid olid need sanktsioneerinud. Avalikul võimul on vaja kuualata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist. Koostöö eesmärgiks on muu hulgas kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine. Kodanikeühendus kodanikeühenduse all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Osaluskaasamist peetakse kõige efektiivsemaks kaasamise vormiks. Sellisel juhul on tegemist huvirühmade algatusega ja võimalusega osaleda otsuste tegemise ja õigusaktide väljatöötamise protsessis
annaabi.ee 
