Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600.
(Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018) 8 Vene ülemvõimu ja kolonisatsiooni ajal sunniti osa sölkupe põhja poole taanduma (Taagepera, 1999, lk 395). Põhjapoolsed sölkupid elavad Tazi ja Jenissei regioonis, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundrasse. (Sölkupid, 2018) Aasta Rahvaarv Emakeele oskus 1959 3 768 50,6%
aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imazinism ja vanaida luule. Viimasel ajal on Andres Ehin korduvalt osalenud rahvusvahelistel luulefestivalidel,
Stream AG registreeriti Sveitsis Zugis 30. novembril 2005. Ettevõtte nõukogu esimees on Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab plaani järgi kulgema mööda Läänemerd Viiburist Greifswaldini. Trass peaks koosnema kahest juhtmest kogupikkusega 1220 km. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. GAASIJUHTME KASULIKKUS Majanduslikult on kõnealuse gaasijuhtme rajamine kasulik nii Venemaale kui ka Lääne- Euroopa riikidele, keda Venemaa gaasiga varustama hakkab. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Nord Stream ei hakka gaasiga varustama
Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele Kesk-Euroopa maadele, säilitades tarned Saksamaale. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava
juunis 2011 ning gaasitransport algas selles 8. novembril 2011. Teise toru ehitus algas maiss 2011 ning peaks valmima 2012. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson ja ka Rootsi üldsus. Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Juzno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru. Vaatlejad nägid Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale
märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias. 1965. aasta suvel asus Ehin tagasiteele, tutvudes
Krivonogovi uurimus 1990. aastate algusest näitab, et sel hetkel oskas eenetsi keelt vabalt umbes 40% eenetseid, kuid vaid 15% kasutab eenetsi keelt regulaarselt. Enamik eenetsi keele kõnelejad on vanemad kui 40 aastat ja metsaeenetsi kõnelejaid on vaid mõnevõrra rohkem kui tundraeenetsi kõnelejaid (Krivonogov 1998: 52). 1995. aastal ilmus esimene eenetsikeelne trükis, milleks on Luuka evangeeliumi tõlge (Helimski 2001: 193). AJALUGU Veel 17. sajandil asustasid eenetsid suuri alasid Tazi ja Jenissei ääres ning nende arv oli ilmselt ligi 1000 (Vassiljev 1982: 57). 17. sajandil hakkasid eenetsid maksma venelastele jassakki. Samal sajandil saabusid lõunast Tazi jõgikonna aladele sölkupid (kellest moodustus põhjasölkupi etniline grupp) ja läänest Jenissei äärde neenetsid, kellega eenetsid sõdisid ja kelle eest taanduti või kellesse sulanduti. Veel umbes 1850. aastal toimusid kokkupõrked (Turutseda järve lähistel) eenetsite ja neenetsite vahel (Golovnjov 1995: 108)
annaabi.ee 
