TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi:
baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe- ja kasvatustegevus, eripedagoogilisi teadmisi ja oskusi valdav meeskond. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine on muutunud tänapäeval aktuaalseks seoses sellega,
tegelda piisavalt. Kasvanud on perede arv, kus laste areng on aeglasem sotsiaalsetel põhjustel. Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega lapsed õppida integreeritult tavakoolis/-lasteaias või erikoolides/-lasteaedades või-klassides, kus õpetus on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad erialaarstid, kuid neist igaüks vaatab last oma eriala piires, harvem laiemalt. Rehabilitatsioonikeskus pakub psühhosotsiaalset abi. Selle eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, toetada ühiskonda sulandumist ja soodustada arengut. Kahjuks praegune rehabilitatsioonisüsteem keskendub liigselt vanemale koolieelsele eale ning algklassidele.
aeg silme ees vanemate tegevus ning olek. Ei maksa arvata, et 2 aastasele on eeskujuks 5 aastane, aga nendele suurematele eeskuju enam pole. Nende eeskujuks ja jäljendusobjektideks on rühmas õpetajad, kes peavad igal hetkel meeles pidama, et keegi kusagil kindlasti jälgib. Õpetajad oma tööga ja tegemistega ning aktiivsusega annavad eeskuju kõikidele, kes neid ümbritsevad. 1.2Kuidas saaks tavalasteaias rakendada waldorfkasvatust? Aegade jooksul on tekkinud arusaam, et see mis ei sarnane üleüldisele olemasolevale tegevusele, on midagi imelikku ning taunitavat. Äärmise lihtsusega oskab igaüks meist panna diagnoosi lapsele, kes armastab jutustada, on veidi püsimatu ning keskmisest uudishimulikum, et tegemist on hüperaktiivse lapsega. Tegelikult saab seda öelda ikkagi ainult arst uuringute tulemusena.
Eestis tegutseb kaks kuulmislangusega laste erikooli: Tallinnas Heleni kool ja Tartus Hiie kool. Osa lastest elab koolist kaugel, ning jääb kooli kogu nädalaks, sõites koju vaid nädalavahetuseks. Mõned lapsed käivad ka tavakoolis. Tavakoolis peaks õpetajatel olema vastav koolitus. Ka lasteaedasid on nii tava- kui ka erilasteaedasid. Erilasteaias saab laps käia iga päev logopeedi tunnis ning kasvatajad on eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100
selgesõnaliselt,rahulikult ja täpsete,lühikeste instruktsioonidena.See on unikaalne protsess ,et leida õige tee lapseni.Tähtis on ,et lapse ja lasteaiakasvataja vahel tekiks see side ja arusaam ning kasvataja õpiks seda last tundma. Gagne mudel pooldab seda ,et õppetöö organiserimine ja teema õpetamine oleks ühikuna,mitte tunnina paika pandud.Eriti vajalik on see hüperaktiivsele lapsele.Kui sellise häirega laps käib tavalasteaias,siis kasvataja peab arvestama õppetöö planeerimisel selle ajaga,milleks tal kulub hüpeaktiivse lapse korrale kutsumisega,samal peab ta hoidma tavalapsed tegevuses.Minu arust oleks see äärmiselt huvitav ja kindlasti raske samal ajal tegeleda tava-kui ka hüperaktiivse lapsega.See nõuab väljaõppet ja kogemusi.Tavalapse õppetöö ei tohiks saada häirituks,näiteks siis peaks kasvatajal või kooliõpetajal olema lisaülesanded varuks,juhul kui hüpeaktiivne vajab eri tähelepanu.
Mobiilsusvõimaluste kõrval on sama oluline ka inimese elu kõige otsesemalt mõjutavate muude võimaluste (nt. sissetulek, kultuurilised ressursid jne) jagunemine ja sellest tulenev ebavõrdsus. Mobiilsusvõimalusi peaksid aitama suurendada eelkõige võimalikult võrdsed starditingimused. Paraku uurimused näitavad, et Eestis toimub hariduslik kihistumine üha varasemas eas, sest kujunenud on konkurents lasteaedade vahel ning suurenenud lõhe eliitlasteaias, tavalasteaias ja kodus kasvanud laste vahel. Etniline ja rassiline ebavõrdsus Üks ühiskonna sisese ebavõrdsuse allikaid on inimeste kuuluvus eri rassidesse ja rahvustesse. Inimkond on kõigil aegadel elanud gruppides . Etnos (kr.keeles) rahvas, hõim. Nii kaugele kui inimkonna ajalugu võime vaadelda või kujutleda, on inimesed jagunenud sugukondadeks , kogukondadeks, suguharudeks , hõimudeks , rahvasteks ja rahvusteks etnose ühtekuuluvuse ajaloolised põhivormid
31 see pole ainuke eeltingimus. Nt piisab ka sellest, kui lapsevanemad on lihtsalt huvitatud ühiselt panustama laste haridusse ning osalevad õppetöös (nt Pallipõnni lasteaias). Üks võimalus õpetada jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust, oleks luua selleks sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult. Samas ei saa väita, justkui oleks selle keskkonna loomine võimatu ka tavalasteaias. Kõik oleneb õpetajate endi ja ka lapsevanemate ühisest motivatsioonist lapsi selle juures toetada. Õpetajate endi ja lapsevanemate eeskuju taolise eluviisi viljelemisel annab lastele võimaluse jätkusuutlikku ja kogukondlikku elu kogeda ka tavalasteaias. Teine oluline aspekt, mis toetab kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õppimist (ja on pigem selle baasiks) on vahetu kokkupuude kõigi looduse elementidega ning võimalus veeta piisavalt vaba mängu aega looduses.
4. Erivajadusega lapse arengu toetamine, sh sihipärane õpetamine - Meditsiin: diagnoosile vastav ravi (ravimid, operatsioon, kliiniline psühholoog), selle ravi eest õpetaja ei vastuta, õpetaja saab jälgida ravi mõju lapsele - Sotsiaalhoolekanne: isiklik rehabilitatsiooniplaan( võib haarata meditsiinilist, hariduslikku kui sotsiaalset sekkumist), tugiisiku teenus - Haridus: kodukoha lasteaed/kool, individuaalne arendus- või õppekava, erirühm/eriklass tavalasteaias või -koolis või erilasteaias või - koolis, koduõpe Tavakeskkonda kohandatakse võimalikult lapse vajaduste järgi, kui sellest ei piisa, siis järgneb eriõpe. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 50 Eriõpetus varajases eas selleks et laps sobituks hiljem eakaaslaste hulka. Õppimine saab toimuda tänu psüühilistele protsessidele. Jõukohane õpetamine veidi
annaabi.ee 
