http://oceanworld.tamu.edu/resources/environment-book/desertificationinsahel.html (17.11.2013) · ,,The environment of Eastern Africa" [WWW] http://www.unep.ch/regionalseas/main/eaf/eafenv.html(17.11.2013) · Sarah Marks (2009) ,,Sahelcasestudy" [WWW] http://www.slideshare.net/sarahmarks/sahelcasestudy (22.11.2013) · Katrin Lipp ja Terje Homutov (2012) ,,Keskkonnaprobleem: Kõrbestumine" [WWW] http://www.ecomedia.ee/et/node/299 (22.11.2013) · Jaan Tõnissoni Instituut ,,Taustateadmisi kõrbestumise kohta" [WWW] http://www.maailmakool.ee/public/korbestumine.pdf (23.11.2013) · ,,Causes and Effects of Desertification" [WWW] http://desertificationb.tripod.com/id3.html (21.11.2013) · (2013) ,,Sahel" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Sahel (23.11.2013) · (2913) ,,ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_kliimamuutuste_raamkonventsioon (24.11.2013) · ,,Bioloogiline mitmekesisus" [WWW] http://www.envir.ee/1091400 (24.11
plaanist; inimene ei mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele; (b) keegi palub inimesel oma käitumist selgitada. Alfred Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. Harold Garfinkel - etnometodoloogia Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: - need reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata enamasti (teadvustatakse vaid siis kui keegi neid rikub).
Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3. Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise tõenäosusega, kuid nende toimumist ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused jne.
palju erinevaid andmebaase 12 Eksamiks: mis on tugev Eksamja Eksammis Eksamnõrk EksamAI, nõrk EksamAI - Tarkvara kasutamine spetsiifiliste probleemide või mõtlemisülesannete lahendamiseks, mis ei vaja laiaspektrit inimvõimeid tugev EksamAI Eksam- Masin on intellektilt inimmõistusele lähedane võiületab seda, suudab täita tüüpilisi inimülesandeid, kasutada laia spektrit taustateadmisi ja omab mingil määral eneseteadvust turingi Eksamtest - eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist - Turingi testi standardse tõlgenduse järgi suhtleb inimene (kohtunik) ühe inimese ja ühe arvutiga, mis on programmeeritud vastama nii, et tema vastused oleksid võimalikult sarnased tavalise inimliku käitumisega. Kõik osavõtjad on eraldi tubades. Juhiste andmise ja küsimuste esitamise teel üritab
arenduskeskused jne). 6 ALGTEADMISED ETTEVÕTLUSEST Selle peatüki eesmärgiks on anda taustülevaade ettevõtlusest ja selle alustamise võimalustest, keskendudes äriideele, riiklikule abile ettevõtluses, ettevõtluse erinevatele vormidele ja läbikukkumistele ettevõtluses. Käesolev peatükk on vajalik, et uurimustöö lugeja saaks mõningaid taustateadmisi ettevõtluse kohta. Et edukate ettevõtete õnnestumisest aru saada, tuleks teada, miks osad ettevõtted on ebaedukad. Ebaedu on küll keerulisem uurida, sest neid ettevõtteid lihtsalt ei eksisteeri, kellega saaks läbikukkumistest rääkida. 2006. aastal jäi omal käel alustanud ettevõtetest ellu 62% ja ettevõtluskeskuste nõustatud ettevõtetest 84% (Odres 2009). U.S. Small Business Administration-i viimane uuring näitab,
Iga autori c) Longitudinaalne uuring võimaldab paremini kohta üks mõiste. jälgida ajas toimuvaid muutusi 26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, 38. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator? eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad a) Koos vanematega muuseumide külastamise üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. sagedus 27. Pierre Bourdieu kultuuriline kapital kõik, mis b) Sõprade arv omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus c) Intelligentsus testi tulemus 28. Karl Marx tootmissuhted kuna inimesed ei saa d) Nii a, b kui c
mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele; (b) keegi palub inimesel oma käitumist selgitada. Alfred Schutz – fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak – suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. Harold Garfinkel - etnometodoloogia Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: - need reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata enamasti (teadvustatakse vaid siis kui keegi neid rikub).
· Kuulake näiteks) (Tepp) (Tepp) Hea intervjueerija omadused Hea intervjueerija omadused (Kvale, 1996) (Kvale, 1996) · Tunneb teemat: omab piisavaid taustateadmisi · On avatud: kohaneb intervjueeritavale uuritavast teemast · On kriitiline: on valmis kahtlema selles, mida · Suudab struktuuri luua ja hoida: eemärgistab intervjueeritav räägib intervjuu täpselt, hoiab seda kindlal kursil · On interpreteeriv: suudab intervjueeritavate · On arusaadav: esitab küsimusi lihtsas vaäiteid tõlgendada, ilma nende tähendust
taotleva ilukirjanduseni, kus kindel on ainult autori soov lugeja ootustele mitte vastata. Suhtluse käigus kuulaja lihtsalt kitsendab oma ootuse ebakindlust. Jah, liikluspolitseinik vist tõepoolest soovib mu juhiluba näha. Ahah, tundub et seekord üritab kirjanik mind üllatada ropendamisest hoidumisega. Vms. Mõistmiseks või ebakindluse edukaks kitsendamiseks tehakse kõik võimalik, aga mitte rohkem. Kui jääb puudu taustateadmisi, analüüsivõimet või ka lihtsalt mõistmise soovi, siis võib väga kergesti juhtuda, et kuulaja tõepoolest ei saagi teada, mis kõneleja teadvuses toimub – täiesti olenemata kasutatud sõnadest ja nende väidetavatest sõnastikutähendustest. Ilmselt oskab igaüks oma kogemusest nimetada hulgaliselt möödarääkimise juhtumeid, kus kõik suhtlejad olid keelen- dite tähenduste teemal ühel nõul, aga suhtlus ikkagi ei toiminud. 6.2 Keele olemus