- perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. · ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 · Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; - karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; - kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik · uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. · ,,Madonna kaljukoopas" 1483, (säilinud ainult koopia). VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL:
Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline: ,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi.
Figuuride täiuslikult harmooniline kolmnurkne kompositsioon, ainulaadne heletumeda kasutus, äraseletatud näod pehme ja õrna naeratusega. ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Leonardo on kasutanud tsentraalperspektiivi, kogu teose keskpunktiks on kristuse pea, kuhu taust koondub. ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; - karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; - kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. 17.Milline Itaalia 16.saj. kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust?(Raffael) Millist teost seostad kl-se iluga
kuid antiikmaal oli suuremalt jaolt hävinenud. · Kõik tuli uuesti avastada. · Õpiti taas tundma ja kasutama tsentraal- ja õhuperspektiivi. · Uus käsitluslaad sai domineerivaks, kuigi oli veel kohmakavõitu ja naiivne. · Paolo Ucello teost ,,San Romano lahing" vaadates võib täheldada, et autor ei oska usutavalt kujutada liikumist: figuurid oleksid kui puust ja neil on proportsioonivigu; õhuperspektiivi mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon. · Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes tegid olustikustseenidega palveraamatu, kus kujutati muu hulgas talve esimest korda Lääne-Euroopa kunstis. · 15. sajandi mõjutavamaid teoseid oli on Sandro Botticelli ,,Venuse sünd". · Keskajal lubati alasti keha kujutada ainult paradiisistseenides, siin aga käsitleti paganlikku jumalannat, eeskujuks antiikskulptuurid. · 15
2.1.1,,Maarja kuulutus" Kuigi ei ole säilinud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et Leonardo da Vinci on selle teose maalinud, viitab siiski detailide erakordselt peen teostus selgelt talle. Valminud arvatakse olevat umbes aastatel 1470-1473 ning mõningate ebatäpsuste tõttu võime arvata, et teos on Leonardo da Vinci üks esimesi suuremaid töid. Stiililt esindab veel kaasaaegset Firenze maitset. Leonardole omaselt on siin väga peenelt välja joonistatud riided ja õrn taustamaastik. Nagu paljudes teisteski oma maalides on kunstnik ka siin asetanud inimfiguurid nii, et heledad näod tulevad tumedal taustal selgelt esile. Traditsioone eirates maalis Leonardo inglitele realistlikud linnutiivad. Maalil põlvitav ingel põlvitab ning on ühe käe tõstnud tervituseks. Ingli vasakus käes asetseb lilla liilia, mis viitab Maarja puutumatusele pärispatust, neitsilikule viljastumisele. Ingli tulek on pannud Maarja aga ehmatama, kuid ingli lahkeks tervituseks on
- perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; 17 - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; - karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; - kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. Leonardo looming on tervikuna ilmekas, täis romantilist salapära, tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. Leonardo iideed on mänginud väga suurt osa renessansi suuremate
Tunti perspektiivi, keisrid olid vaenlastega sama suured. Traianuse sammas. Loodud ratsakujuddest on säilinud vaid Marcus Aureliuse kuju, ülejäänud valati kahuriteks. Tahvelmaali pole roomlastelt säilinud, küll aga seinamaal. Tehnikad: mosaiik ja fresko (maalitakse vaid värskele ning märjale krohvile, kuid on kestev). Kunstnikud püüdlesid täiusliku ruumiillusioonini: joon- ja õhuperspektiivi kasutamine tõeline taustamaastik, materjalide omaduste edasi andmine. Temaatika oli maitse vaheldumise tõttu väga lai. Rooma riigi langedes kaotas ka rooma kunst oma originaalsuse ja väljendusrikkuse. HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476 Varemad senatiaristokraatiast pärinenud keisrid asendusid madalast päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikutest keisrid, nn sõdurkeisrid, keda mõnikord oli korraga võimul mitu ning tings kodusõdu
perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; harmoonia maali terviku ja detailide vahel; täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; „Püha õhtusöömaaeg“ on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. ● „Mona Lisa“ ehk „Gioconda“ c. 1503-05 ● Iseloomulik: hele-tumeduse meisterlik käsitlus – sfumato; salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis – suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. ● Leonardo looming on tervikuna ilmekas, täis romantilist salapära, tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale
Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust ar mastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja o ma maalikunstnike koolkond. Ar mastati suurejoonelisust ja de koratiivsust, maalidele on iseloo mulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: Giorgione- Maalidele o mane lüüriline ja ro mantiline m e ele olu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht le m mik m otiivi alasti naisekeha. ,, Lamav Veenus". ,,Kontsert vabas looduses" m eisterlik taustamaastik. Tizian- Suuri maid renessansi m eistreid, nautis kuulsust juba o ma pika eluea jooksul. O mas side m eid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslil öögid. Tuntumaid töid on allegooriline:,, Taevane ja maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane. Te ma rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases ko mp ositsioonist loobu mine val mistas ette baroki sündi.