Lensk oli Tatjana ja Onegini sõber. Onegin aga kiusas Lenskit, tantsides ühel peol ta armastatu Olgaga. Lenski kutsus Onegini duellile kus Onegin tappis Lenski. 1.2Romaani tähtsamad teemad ja probleemidelt Romaani teemaks on Onegini mõisapere vanema tütre vaheline armastulugu. Sündmustik toimus algul Peterburis, kus Onegin figureeris, kui tähelepanu keskpunktis olev isiksus. Tajana elas maamõisas küllaltki vaikset elu. Onegini saabumisega maale tekkisid Tatjanal tema vastu tunded, kuid see armastus jäi ühepoolseks. Algul armastas Tatjana Oneginit sügavalt, kuid hiljem jälle vastupidi. Kumb- ki nest jääb lõppkokkuvõttes hundina ulguma armastuse poole. Oneg tahtis pidutseda, olla vaba. Lõ- puks ta sai küll aru, et õnn on armastada ja olla armastatu, kuid siis oli juba hilja
Tatjana ja Onegin kohtuvad ballil . Tatjana oli Onegini vastu ükskõikne m Onegin unustab kui muutund Tatjana oli ja saadab talle armastuskirja , kuid mingit vastust ei tule. 19. Miks Tatjana lükkab tagasi Onegini armastuse ? Tatjana oli 2 aastat abielus kellegi teisega aga sisimas armastas ka Oneginit. 20. Võrrelda Tatjanat ja Olgat . Olga oli üliarmas ja lihtsameelne . Sinised silmad , rõõmus tuju ja blondjuuksed . Tatjanal polnud põskedel õrna puna , oli tumm , kartlik ja nukrapilguline .
Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. Edasi mängisid viiulid rõõmsalt, kiirelt, hüplevalt ja astusid sisse ka teised instrumendid. Vahepeal muutus muusika jälle rahulikuks, kuid peale flöödi soolot läheb jälle lõbusaks ja kiireks. Muusika hakkab varieeruma, muutudes kas valjuks või tasaseks ja kiireks kuni toimub järsk lõpp. Edasi tuli lavale muusika õpetaja Tatjana Ustinova ja esitas Rimski-Korsakovi teose "Snegurochka" orkestri saatel. Laul oli rõõmsameelne. Tatjanal on väga ilus, lausa ooperilaulja hääl ning laul oli suurepäraselt esitatud. Laulu meloodia oli laiulatuslik ja sujuv. Solist võttis väga kõgeid noote ja laulu lõpp oli väga kiire ja küllalt järsk. Kolmandana esitati P.Tsaikovski ooperist "Iolanta" ühte aariat. See oli rahulik, kurb ja hästi sujuv. Kogu laul oli minoorse toonaalsusega ja kõrgetel nootidel lauldud. Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja")
Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana
See mõjus. Gerassim silmitses Tatjanat, lõi käega ja läks oma kambrisse. Terve ööpäev ta sealt ei väljunud. Järgmisel nädalal abiellusid Tatjana ja Kapitonov. Gerassim ei teinud neist väljagi. Aasta möödudes oli Kapitonov end põhja joonud ja teda saadeti koos naisega kaugele külla elama. Kui nad minema hakkasid, läks Gerassim Tatjana juurde ja kinkis talle punase rätiku, mille ta talle aasta tagasi ostnud oli. Tatjanal valgusid silmad pisaraid täis ja ta suudles Gerassimit usukohaselt kolm korda. Gerassim saatis neid veidi, lõi siis lõpuks käega ja läks edasi jalutades jõe äärde. Üsna kalda lähedalt sopa seest leidis ta pisikese mustalaigulise koerakutsika.Ta pesi kutsika puhtaks ja viis ta oma tuppa ning andis talle piima. Kutsikas ei osanud veel tassist juua. Gerassim vajutas kutsika pea piima sisse. Koer hakkas äkki ahnelt piima jooma. See oli emane koer. Kutsikas kiindus
Tatjana nimepäeva pidu- Tatjana jaoks ärev ,sest Onegin tuleb ka, Lenski jaoks muutub ebameeldivaks,sest Onegin ja Olga veedavad koos aega. Tatjanale ka see ei meeldi. Oneginil ja Olgal on lõbus. VI talv Duellil- Lenski jaoks tõsine olukord, Onegin Tatjana majas- pidulised on rahulikult magamas, Tatjanal ei ole und, ei mõista Onegini pilku ning miks mees Olgaga nii meelalt suhtles. VII kevad Maal- rahulik, värske õhk, lein, Olga lahkub linna. Moskvas- Tatjana ei meeldi sealne õhkond ja inimeste labasus, ta ei soovi ka alguses mehele minna. VIII kevad 1825 Peterburg- Onegin üllatunud, õnnelik nähes Tatjanat.
Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana. Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puskin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj *Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega.
Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana. Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puskin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj *Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega.
Tatjana nimepäeva pidu- Tatjana jaoks ärev ,sest Onegin tuleb ka, Lenski jaoks muutub ebameeldivaks,sest Onegin ja Olga veedavad koos aega. Tatjanale ka see ei meeldi. Oneginil ja Olgal on lõbus. VI talv Duellil- Lenski jaoks tõsine olukord, Onegin Tatjana majas- pidulised on rahulikult magamas, Tatjanal ei ole und, ei mõista Onegini pilku ning miks mees Olgaga nii meelalt suhtles. VII kevad Maal- rahulik, värske õhk, lein, Olga lahkub linna. Moskvas- Tatjana ei meeldi sealne õhkond ja inimeste labasus, ta ei soovi ka alguses mehele minna. VIII kevad 1825 Peterburg- Onegin üllatunud, õnnelik nähes Tatjanat.
Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust
jäljend maailma peale... Mina. NATALIE: Vähemasti oleme me Fichte jaoks kõik võrdsed, mitte nagu Schellingil, kus sa pead olema kunstnik või filosoof geenius, et olla meie, ülejäänute jaoks moraalseks eeskujuks. BELINSKI: Jah! See on õige! Demokraatia moraalse seisuse alusel. Fichte tõstab meid sadulasse tagasi. NATALIE: Tatjanal on austaja krahv Sollogub. Ta õed kirjutasid mulle kogu sellest loost. Ma ei oleks pidanud Mihhailile rääkima, ta ei salli krahvi... ja nüüd ta tahab Tatjanale öelda, et ta krahvi kirjad tagasi saadaks. Aga miks ta peaks saatma? Naise eesmärk on olla jumaldatud. Vähemalt vene naise. Või saksa naise, loomulikult... olla Ideaali
saatust. Teise inimese saatus on Jelizaveta saatus. Liza puhul on tegemist 100% aadlipäritoluga tegelasega. T-i jaoks on oluline näidata ka religioosselt meelestatud tegelast. Me ei näe, mida Liza mõtleb religioosselt meelestatud inimese hinge ei ole võimalik süüvida. Püütakse näidata religioossuse päritolu. Räägitud on samuti Liza kasvatusest. 8 Lizalgi on ka olemas njanja (nagu Onegini Tatjanal), kelle nimi on Agafja. Agafja tutvustas Lizale pühakute elulugusid. Pühaku elulugu on üks olulisemaid zanre . Pühak on lapsest peale mõtlik ja tõsine, hakkab varakult palvetama. Pühak pühendab end jumalale, selleks et lunastada teiste patud. See jääbki Lizale meelde, teda kasvatatakse selles vaimus. Usklikuks muutumine on kokkupuude traditsiooniga. Traditsioon on ka alati kultuur. Lavretski abikaasa, keda ta pidas surnuks, ilmub äkki välja
annaabi.ee 
