10 Selle põhimõtte rakendamine klassis tähendab, et õpetajal tuleb luua õppekeskkond, kus igal õpilasel püsib tasustuslootus. Keeruliste käitumisviiside kujundamiseks töötas Skinner välja vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas. Saavutatud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. [LISA 4] Skinneri uurimused kinnitavad, et ka inimõppimisel on tegemist järkjärgulise lähenemisega eesmärgiks olevale tegevusoskusele ning tasustamisega saab arendada tundlikust märguannete suhtes
Tegutse ettevaatlikult ja ilma liigse kiirustamiseta. 4. Muusika võib soodustada lapse uinumist. Uinumise eelselt lase lapsele rahulikku ja rahustavat muusikat, aga mitte kõvasti. Nt. Linnu laul, mere kohin jne. 5. Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad. Liiga keeruline tekitab frustratsiooni ehk agresiivsust6, liiga lihtne ei säilita huvi. Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut. 6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. Samas ei tohiks vanem kõhelda last distsiplineerimast kui see on vajalik. Väga oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine. 7. Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas ja tekitab agressiivsust. Soodusta lapse tegevusi, kus ta võistleb iseendaga. Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed. Soovitusi pedagoogidele: 1
on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri
on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste
html, Ruth Raielo) Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? Soovitusi lapsevanemale: 1) Olulisim on: ole järjekindel. 2) Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. 3) Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. 4) Muusika võib soodustada lapse uinumist. 5) Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad. 6) Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. 3 7) Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas (pinge allikas) ja tekitab agressiivsust. Soovitusi pedagoogidele: 1) Oluline on teada häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. 2) Võimalda lühemad õppimisajad. 3) Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. 4) Anna võimalusi liikumiseks.
Skinner defineeris kinnituse mõiste ja demonstreeris, et operantse tingituse vahendusel on võimalik suurendada mitte ainult sooritatava tegevuse korrektsust, vaid ka võimet eristada seda vallandavaid märguandeid. Keeruliste käitumisviiside kujundamiseks töötas Skinner välja vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 19. Millist kahte põhilist algoritmi rakendatakse programmõppes? Õppeprotsessi algoritmiliste mudelite loomine:
Materjali omandamine toimub nende annuste järkjärgulise õppimisega. Iga õppematerjali annuse omandamise järel kontrollitakse selle valdamist ja vajadusel lastakse õpilasel see uuesti õppida. Ka kõige täiuslikumal kujul pole programmõpe suutnud täielikult asendada õpetajat. 11) Operantse tingimise seaduspärasuste ja vormimise printsiibi rakendamine selle lähtealusena. Iseloomulikuks on püüd kutsuda esile muutusi käitumises positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. Käitumise modifitseerimise metoodikat kasutatakse nii üleastuvalt käituvate õpilaste distsiplineerimiseks kui ka puuetega õpilaste abistamiseks. 12) Lineaar- ja hargprogrammid. Skinneri põhimõtete järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks. Nendega ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos
Kokkusurutud ja jaotatud ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem, kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Keeruliste käitumisviiside kujundamiseks töötas SKINNER välja vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisel. Seda tasustades saavutatakse stabiilne reageering märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähedusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud käitumiseni. Koolis toimub õpetamine suuresti vormimise meetodil. Kinnitus – suvaline tagajärg, mis nimetatud tagajärje ja soorituse vahelise sõltuvuse olemasolul suurendab operantsete toimingute esinemissagedust
hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks .võtta. .4. Muusika võib soodustada lapse uinumist. .5. Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad .mänguasjad. Liiga keeruline tekitab frustratsiooni, liiga lihtne ei .säilita huvi. Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut. .6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. .Samas ei tohiks vanem kõhelda last distsiplineerimast kui see on vajalik. .Väga oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine. .7. Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas ja .tekitab agressiivsust. Soodusta lapse tegevusi, kus ta võistleb iseendaga. .Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed. Soovitusi pedagoogidele: .1
annaabi.ee 
