Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi
Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna mehaaniline kulutamine), mis tekitatud mandrijää liikumisest ja seal tekkis viirsavi- ja liivalasundeid, mis tegi eesti maapinna veelgi tasasemaks. Peale jää kulutava tegevuse on veel oluline tähtsus olnud kahel asjaolul. Maailmamere tase on tõusnud märkimisväärselt (Üle 100 meetri) ning meri on maismaad ulatuslikult üle ujutanud maismaad nii meil kui ka mujal. Tänu sellele on moodustunud Läänemeri ja tema lahed. Selle käigus kaotasid klindid umbes 2/3 oma kõrgusest. Jääliustikud surusid maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitusada meetrit madalamaks. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav
Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni. Kõige paremini kasvavad haput turbamulda vajavad taimed. Turbaaed võib olla temaatiline. Turbaaia rajamiseks on vaja turbapätse, jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva, suuri raudkive või puupakke. Kui aluspind on täis umbrohu või puude ja põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind tuleb kõvasti kinni tampida, kui tahame juurde laduda uusi korruseid. Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda.
praeguse Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve kohal ning kõrgemad alad praeguste kõrgustike piirkonnas. Devoni ajastule järgnes ligikaudu 350 milj aastat kestev mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mis olid liigestatud sügavate jõeorgudega. Oluliselt mõjutasid meie ala pinnareljeefi kvaternaari jäätumised, mis kandsid minema mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad): nõod süvendusid veelgi, kõrgustikud mõnevõrra lagunesid ja tasasemad alad muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas,
Eelviljaks on teravili, siis tuleb põldu koristamise järel võimalikult kiiresti ca 5 cm sügavuselt koorida, umbrohtude tärkamise järel aga künda. Kündma peaks 18-24 cm sügavuselt, hoidudes künnikihi aluskihi üleskeeramisest. Ei tohi teha sügav lahkukünni- ega kõrgeid kokkukünnivagusid see takistab korralikku kevadist mullaharimist ja külvi ning sügisest koristamist. Esimeseks tööks kevadel peab olema libistamine, millega teeme põllu tasasemaks, takistame niiskuse aurumist mullast ja muudame mulla niiskuse suhtes ühtlaseks. See loob eelduse seemnete üheaegseks idanemiseks ja tärkamiseks. Vastavalt mulla kuivamisele (muld pudeneb käes) tuleks põldu harida agregaadiga, milles on kultivaator (soovitatav S-piidega), libisti ja äkked. Kas kultiveerida 1, 2 või 3 korda, oleneb juba konkreetsetest tingimustest. Peamine on, et põld saaks tasane ja ühtlaselt külvisügavusega haritud. Väetamine
siis seal tõusulaine viib setted minema ja siis jääb sellest deltas alles uputatud lehtersuue. nt Amazonases on selline uputatud lehtersuue ja ka abil on selline uputatud lehtersuue. 16. Miks on üleujutusi rohkem kesk- ja alamjooksul, aga mitte ülemjooksul? Üleujutusi on rohkem kesk- ja alamjooksul, kuna seal on tasasem maapind Kesk- ja alamjooksul on juba aeglasem see jõevool, maapind läheb aeglasemaks, tasasemaks, vesi ei saa siis ära voolata, samal ajal võib juhtuda ka see, et ülemjooksul tulvab vett peale ja nt alamjooks on veel jääs 17. Miks on suurtel Siberi jõgedel (Ob, Jenissei, Leena) kevaditi alamjooksul katastroofiliste tagajärgedega üleujutused? Seal on katastroofilised üleujutused, sest kõik lumest sulanud vesi liigub aeglaselt ära, ülevalt tulvab peale, lisajõgedest tuleb juurde ja alt ei sula jää ära. 18. Suure valglaga, aasta ringi veerikas jõgi toitub nii sademete kui ka
ei kaevanud . Kui indrek oli visa ta kaevas nii mardi kui kadri ajal isegi nääride ajal. Kuni lõpuks uues aasta ajal kõik sulama hakkas ja üle ujutas. Tuli järsku külm miis muutus kõik liuväljaks. Nii võttisgi indrek vanad uisud mis olid tvalised puuklotsid mille all raudtera- terva kui habeme nuga ja lasin neile isal panna mingid pehmemad kinnitused et jalgu ei sooniks .Ta läkski mullaga(koeraga) allavoolu üle väljadekuni lõpuks jõudis kohani kus jõgi muutus juba tasasemaks ja igalpool olid mättad. Siin arvaski et tuleb hakata süvendamise ja õgvendamisega peale. Lõpuks hakkas ta vastutuult tagasi koju minema vahepeal tõusis ka tuul ja pea võimatu oli läbi lumesaju näha. Lõpuks siiski jõudsid nad koeraga sauna tagasi. Ta meiosterdas omale ka suusad milelga oli kerge läbi lume ja hangede sõita . Ta käis sõitmas mööda põlde ja juhtus vahest taludesse et juua küsida ja tulid jutuks jõu süvendamine kuid
mööda põllu pinda lohistatavatest tööseadistest. Libisti iseloomulikuks tunnuseks on 13 töösügavust piiravate seadiste (näit. tugirataste) puudumine. Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Seega töötab libisti pinnakonaruste mahahõõrumise ja -lükkamise ning ümberpaigutamise põhimõttel. Libisti ülesanded on: 1) põllupinna tasandamine (tasasemaks muutmine), taastamine (tasaseks tegemine), silendamine, silestamine; 2) mullapankade purukshõõrumine; 3) mullakooriku purustamine; 4) põllupinna mikroplaneerimine; 5) mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõumete hävitamisega. Libistamine (taastamine, silumine) toimub künnijärgselt, tavaliselt esimese mullaharimisvõttena kevadel, mil põhieesmärgiks on mullast niiskuse väljaauramise tõkestamine. Tihti rakendatakse seda ka koos teiste mullaharimistöödega (kündmine,
aegruumi augu Schwarzschildi raadiuse R sissepoole jäävas „piirkonnas“, mis vahel nimetatakse ka Schwarzschildi pinnaks. See tähendab ka seda, et mingisugust singullaarsust musta augu tsentris ei saa olemas olla. Singullaarsus on lihtsalt üks punkt, kust alates mõõdetakse Schwarzschildi raadius R, mis määrab ära musta augu ehk aegruumi augu „suuruse“ ehk sellise kujuteldava sfääri suuruse ruumis, kust alates aegruumi lõpmatu kõverus muutub tsentrist kaugenedes järjest tasasemaks. See- pärast ei saa musta augu mass eksisteerida Schwarzschildi pinna sees, vaid on sellest väljapool nii nagu tähtede ja planeetide korral. Igasuguse ( taevakeha ) gravitatsioonivälja tsentris on aegruumi auk ( mitte ainult musta augu tsentris ). Näiteks aegruumi auk võib põhimõtteliselt eksisteerida ka planeet Maa ja isegi tema Kuu tsentris. Sellist asjaolu kinnitavad meile gravitatsiooniline aja dilatatsioon
annaabi.ee 
