Praktikum nr. 7. Polügonomeetriavõrgu tasandamine programmiga GEO Ülesanne. Teostada Tartu linna 2. järgu geodeetilise põhivõrgu osa tasandamine programmiga „Geo“. Vastavalt lähteandmetele koostame horisontaalse geodeetilise võrgu taasandusfaili. Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment). Saadud tasandusaruannete abil teostame F-testi. Koostame hüpoteesid: S 21 =1 või S 21 = S 22 H0: S 22 S 21 ≠1 või S 21 ≠ S 22 HA: S2 2 suurem dispersioon F- statistiku leiame F= väiksem dispersioon kaudu. Kuna tasandusaruannetes olevad
et näha kas nad valitud olulisuse nivool erinevad üksteisest statistiliselt oluliselt või mitte. Polügonomeetriavõrku tasandati vähimruutude meetodil kaks korda. Vähimate piirangute meetodil tasandamisega (v=60) saadi dispersiooniks S²=0,77. Lõplike piirangute korral (v=64) saadi dispersiooniks S²=1,11. A’priori võeti tasandamisel mõlemad dispersioonid võrdseks ühega, st F test at 0.050 level of significance. H_0: S1² = S2² Vaba tasanduse ja seotud tasanduse kaaluühiku dispersioonid on võrdsed H_a: S1² > S2² vaba tasanduse ja seotud tasanduse kaaluühiku dispersioonid ei ole võrdsed Test statistic: F = 1.442 Rejection criterion: F = 1.442 > 1.526 = F Fail to Reject H_0 Järeldus: Jääme null hüpoteesi juurde ei õnnestunud tõestada alternatiivset hüpoteesi ehk vaba tasanduse ja seotud tasanduse kaaluühiku dispersioonid on võrdsed. Iseseisvas töös selgus, et kõik Stat programmiga tehtud testi tulemused on samad, mis
00245 C N -4.616 0.00245 N B 2.513 0.00173 D N -2.04 0.002 M G -0.84 0.00265 K M -7.36 0.00245 Nivelleerimiskäigu tasandamiseks vastavalt lähtefailile tuleb programmis valida Programs Least Squares AdjustmentDifferential leveling. Avanevas aknas tuleb teha valikud nagu on näidatud joonisel 1. Jämedate vigade leidmiseks tuleks sisse lülitada Data Snooping. Joonis 1. Tasandamise määrangud programmis ADJUST. Programm annab meile tasanduse tulemusena väljundfaili, kus on ära näidatud lähtepunktid (Benchmark stations) koos neile lähtefailis omistatud kõrgustega. Järgnevalt mõõdetud kõrguskasvud ning nende standardhälbed. Data snooping testi põhjal võivad jämedad vead esineda kui mõõtmistulemuse standardiseeritud hälve (Std.Res) on suurem kui 0,252. Tasandamise käigus leiab programm uued kõrguskasvud ning neile vastavad standardhälbed. Samuti arvutatakse igale punktile kõrguskasuvde
000 0 0 0 0 0 0 0 0 3476 0 0.000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4841 Ümberskaleeritud joonepikkuste maatriksi diagonaalelemendid paneme nüüd esialgsesse faili sektsioonide pikkuste asemele ning teostame tasanduse uuesti. Uus lähtefail on toodud järgnevalt. Example Level Adjustment 4 10 8 BMA 138.744 BMB 158.732 BMC 140.648 BMD 162.168 BMA N1 13.019 0.000441864 N1 BMB 6.929 0.000315153 N1 N3 2.180 0.000360639 N3 BMD 8.238 0.000373635 N3 BMB 4.791 0.000503595 N2 N1 3.092 0.000191691 N2 N3 5.255 0.000285912 BMC N4 0.730 0.000133209 N4 N2 7.273 0.000347643 N4 BMD 20.802 0.000484101 Uue tasanduse (Lisa 2) tulemusena esineb mõõtmistulemustes jämedaid vigu kui
EUREF püsijaamade koduleheküljelt laadisime alla nelja püsijaama mõõteandmete failid. Lisaks mõõtmisandmetele vastava aja kohta ka efemeriidide faili. Kõik need importisime programmi nagu eelmise ülesande puhulgi. Teostatud baasjoonte arvutuse järel vaatasime üle satelliitide kaksikvahede jääkide graafikud ning eemaldasime töötlusest satelliidid, mille andmed olid katkendlikud, liiga lühikesed või suurte jääkvahedega. Ebasobivate andmete eemaldamise järel tegime seotud tasanduse. Kindelpunktideks olid fikseeritud Suurupi ja Tõravere jaamad ning Toila ja Kuressaare jaamade koordinaatide arvutamine toimus nende põhjal. Kõrgus fikseeriti Suurupi jaama puhul. Järgnevalt on toodud tasandamise teel saadud koordinaadid ning veaellipsite suurused. Veaellipsite suurused jäävad 1,5 cm piiresse. Kõige suuremad jääkhälbed on Kuressaare ja Toila vahelisel baasjoonel, sest need jaamad asuvad üksteisest kõige kaugemal. Enamasti jäävad jääkhälbed alla 2 cm.
3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll __________________________________________________12 3.1.3 Metoodika põhipunktid _________________________________________________13 3.1.4 Nivelleerimiskäikude tasandamine ________________________________________13 3.1.5 Tasanduse täpsushinnang________________________________________________14 3.2 Mõõtmised polügonomeetria meetodil _________________________________ 15 3.2.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________15 3.2.2 Instrumentide kalibreerimine_____________________________________________18 3.2.3 Mõõtmiste metoodika __________________________________________________19 3.2
479564810000E-007 1.97E-07 4.22E-07 3.09E-07 2.00E-06 3 4 -356.0206 -608.1275 356.5741 5.70E-07 2.17E-07 4.28E-07 4.26E-07 -7.57E-08 1.62E-06 4 7 -1270.9622 3937.9591 -374.568 3.02E-07 6.03E-08 2.00E-07 1.64E-07 7.43E-09 5.62E-07 4 5 -2391.9619 2416.6132 605.7164 1.94E-06 6.19E-07 1.64E-06 9.74E-07 8.19E-07 5.99E-06 6 7 543.935 738.0963 -475.8055 6.08E-08 1.40E-08 9.62E-09 3.24E-08 2.81E-08 2.10E-07 6 5 -577.0674 -783.2557 504.4713 2.69E-07 7.27E-08 2.70E-07 1.97E-07 -4.92E-08 1.11E-06 Tasanduse tulemusena saame tasandusjärgse kaaluühiku S0 väärtuseks 27,4. Tehes testi v∗S20 ja leides χ2-statistiku valemi χ2= σ 20 kaudu, kus v on mõõtmiste arvu ja 2 tundmatute parameetrite arvu vahe ning σ0 on a priori võetud võrdseks 1. Vabadusastmete arvuks on praegusel juhul 12. Saame χ 2= 9009,12. χ2-statistiku ülemine
Tasandamiseks vajalikud tööriistad. Kellu, lood, mingisugune lihvija (ntks liivapaber), segumasin või ämber segu segamiseks. Aga üldiselt oleneb väga, mida sul vaja on ja kuidas sinu finantsseis on... Kirjelda tellisseina tasandamist. Betooni pind puhastada tsemendipiimast, raketisemäärde jääkidest, prahist ja tolmust - kõigest mis vähendavad tasanduse nakkumist. Pinnad tasandada ntks Nivoplani ja Planicrete (lahjendatud 1:4 veega) pahteldusseguga. luruumides võib seinte tasandamiseks kasutada kipskrohve, nt pumbatavat või käsi-kipskrohvi. Kui seinal on vana ja nõrk pudenev lubi (tsement)krohv, siis see tuleb eemaldada ja pind tolmust puhastada. Segu valmistamisel jälgida pakendil olevat juhist. Põhiline on see, et veega ei liialdataks liiga palju vett lahustab segus oleva sideaine ning segu jääb pärast kuivamist pehmeks
Read 5-6 on tundmatud punktid koos ligikaudsete koordinaatidega. Järgnevalt mõõdetud kaugused ja mõõdetud nurgad koos standardhälvetega. Fail on toodud järgnevalt. IT6 34024 X 454.206864 628.921272 A 598.712544 337.456272 B 850.989408 681.173136 C 1140.006864 312.962544 A B 426.360336 0.006096 B C 468.08136 0.0064008 C A 541.852104 0.0067056 X A B 62 38 55,4 5,6 B A C 56 18 41,9 5,3 C B A 74 24 19,2 5,4 A C B 49 16 55,9 5,3 Joonis 1. Kinnine teodoliitkäik Tasanduse tulemusena saame tundmatute punktide B ja C tasandatud koordinaadid koos täpsushinnangutega. Need on esitatud tabelis 1. Tasandusaruande põhjal esineb mõõtmistulemustes jäme viga kui standardiseeritud hälve (Std.Res.) on suurem kui 3,777. Selliseid mõõtmistulemusi ei esine. Tabel 1. Tasandatud koordinaatidega punktid koos veahinnangutega Samuti saame mõõdetud nurkade ja joonepikkuste tasandatud tulemused koos hälvete ja standardhälvetega. Need on esitatud tabelites 2 ja 3
Järgnevalt koostame kovariatsioonimaatriksi E, mille peadiagonaal koosneb plokkidest. Ploki moodustavad tabelis 2 toodud elemendid δ 2x , δ 2y , δ 2z , δ xy , δ xz ja δ yz . Moodustatud 24x24 maatriks E ning selle pöördmaatriksiks olev kaalumaatriks W on toodud lisatud Excel’i failis. Moodustatud maatriksid viime programmi Matrix ning teeme läbi tasanduse kaalutud vähimruutude meetodil. Tulemusena saame X maatriksi (Tabel 5), mis sisaldab otsitava punkti E koordinaate. Lisaks saame kaaluühiku dispersiooni S 02, mille väärtuseks on 1,07605 ning S0= 1,037. Tabel 5. Maatriks X punkti E koordinaatidega - 1589221.2 7 - 4307629.6 8 4415024.0 1 2
Standardhälbe koefitsient on . Dispersiooni koefitsient on . 2. Tulude 2-sammu (ehk 2 aasta kaupa) tasandus. Selleks leian iga 2 aasta keskmise, seejuures asetan keskmise aastate keskele, tegelikkuses aastate vahele. Hiljem tsentreerin, et saaks teatud aasta juurde märkida. Tsentreeritult: Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu 2-sammu libisev keskmine 2-sammu tsentreeritud libisev keskmine Tulude 2-sammu tasanduse ja tegelike näitajate võrdlus graafikul 3. Tulude absoluutne aheljuurdekasv Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu Absoluutne - aheljuurdekasv 4. Absoluutse alusjuurdekasvu leidmine absoluutse aheljuurdekasvu abil Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Absoluutne - aheljuurdekas v Absoluutne - alusjuurdekasv
Joonis 8. Numbriklahvid Tabeldusklahv Tab (vt joonis 9) on ette nähtud vahede sisestamiseks teksti. Ta asub põhiklaviatuuri vasakul serval registrilukustusklahvi Caps Lock kohal ja Q tähe kõrval. Teksti sisestamisel viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisele tabelduskohale. Seega pole vaja lisada teksti suurema vaje tegemiseks mitut tühikut. Tühikutega ei tohi kunagi teksti suuremaid vahesid teha, sest tühiku laius on tekstilõigu mõlema serva tasanduse korral muutuv. 10 Kasutades tabeldusklahvi üksteise järgnevates ridades saab teksti paigutada tulpadesse. Diagonaalakendes saab tabeldusklahvi vajutusega liikuda järgmisele valikule. Tõsteklahvi samaaegselt all hoides saab liikuda valikutes tagasi. Tabelites (nii Excelis kui Wordis) viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisesse lahtrisse ja samaaegselt tõsteklahvi all hoides
annaabi.ee 
