tagasi samal kujul kui lisati). 23. Koostada antud estri happelise või leeliselise hüdrolüüsi võrrandid, anda saadustele nimetused. 24. Analüüsida reaktsioonivõrrandit: märkida reaktsioonitsentrid, näidata ära ründav osake, katkevad ja tekkivad sidemed, lahkuv rühm) + CH3CH2CH2OH + H2O 25. Estri teke ja hüdrolüüs on tasakaalureaktsioonid. Kuidas on võimalik nihutada tasakaalu estri tekke suunas? Võtta estrit või alkoholi liias. 26. Iseloomustada lühema süsivesinikahelaga estrite omadusi ja kasutusalasid. Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist.
3 2 3 2 [Ag(NH3)2]Cl [Ag(NH3)2]+ + Cl- Lisaks ülaltoodud ioonidele on esimeses lahuses veel [Ag(NH3)]+ ja Ag+ ioone. Nende osakeste olemasolu on tingitud kompleksioonide endi vähesest dissotsiatsioonist. [Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt: [Ag(NH3)2]+ [Ag(NH3)]+ + NH3 + + 3 3 [Ag(NH )] Ag + NH Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4· 1,2·10-4 = 5,8·10-8
käsiraamatute abil. d. Nomenklatuursed nimetused kokkuleppelised standardiseeritud puhaste ainete nimetused. b. Keemiline reaktsioon on ühe või mitme aine reagendi muundumine keemilise koostise või struktuuri poolest teistsuguseks aineks reaktsiooni saaduseks. Keemilised reaktsioonid võivad olla, kas lõplikud (lähteainet ei jää, nt. põlemine) või tasakaalureaktsioonid e. pööratavad (seiskuvad näiliselt, lähteaine ei lähe täielikult üle saaduseks). Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Näited, reaktsioonidest kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3
dissotsiatsioonist. [Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt: [Ag(NH3)]2 [Ag(NH3)]+ + NH3 (1) [Ag(NH3)]+ Ag+ + NH3 (2) ja [AgI3]2- dissotsiatsioon: [AgI3]2- [AgI2]- + I- (1) [AgI2]- AgI + I- (2) AgI Ag+ + I- (3) Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: 3 Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4 1,2·10-4 = 5,8·10-8
4. Aine valem –l. Keem.reakt. leiab aset kas kahe aineosakese vahel (need peavad kokku puutuma; nt. H2+Cl2à2HCl) või ühe ja sama aineosakese sees (lagunemisrea; nt. C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts.-i redoksreaktsiooniks; b)elemendi o.- a. ei muutu – lõpuni minevad reakts.-id (nt. põlemisr.-id) ja lõpuni mitteminevad e. tasakaalureaktsioonid. Reaktsioonid jagunevad ka nii: liht-ja liitreak.-id, pööratavad ja mitte pööratavad reakts.-id, paralleelsed r.-id, järjestikused r.-id, seostatud r.-id, ahelr.-id, fotokeemilised r.-id. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reakts.-ni üleskirjutus, mis sasaldab reakts.-i lähteainete ja saaduste keemilisi valemeid ning näitab reakts.-is osalevate ainete moolide arvu. Võrrandi koostamisel tähistavad sümbolid aatomeid. Võrrandi vasakule poole kirjut. Lähteainete
tulemust TD III printsiip määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses. Reaktsioonientroopia - entroopiamuut keemilises reaktsioonis s.o. reaktsioonisaaduste entroopiate summa miinus lähteainete entroopiate summa. Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS ; G - Gibbsi energia ; H – entalpia ; S – entroopia. Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Tasakaalureaktsioonid- Selliste reaktsioonide tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. H2 (g) + I2 (g) = 2HI (g) ; K = HI2 : H2I2 Tasakaalukonstant 1) on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis; seejuures on kontsentratsiooni- väärtuste astendajateks reaktsioonivõrrandi koefitsiendid
RF reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad ka vaimne tegevus stimuleerib RF- i. See hoiab neid erksanasoodustab tähelepanu konsentratsiooni. RF-st lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on informatsiooni metoodika regulatsioonis olulise tähtsusega, RF kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. Väikeaju peamised funktsioonid. (2.4.4) Väikeaju peamise funktsioonid. Tasakaalureaktsioonid ja lihaste toonuse regulatsioon. Inertsi mõju korrigeerimine keha osade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine, uss ja tätrakesed on eelkõige seotud automaatsete liigutustegevuste regulatsiooniga. Väikeaju kordineerib lihaste tegevust, liigutused on täpsed . kordinerib kiireid liigutuste sarju. Kontrollib tasakaalu säilitamist. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. (2.4.5)
Reaktsiooni nim plahvatuseks kui see toimub sekundi murdosa jooksul; toimuvad ühinemisreaktsioonid (redoksreakts skeemi järgi, kus üheks komponendiks on õhus olev O2). Et reakts toimuks, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Argielus on kõige plahvatusohtlikumad: 1)aur-õhk (atsetoon 2-13, bensiin 1-7), 2)gaas-õhk (NH3, butaan, maj-pid- gaas 5-35), 3)tolm-õhk (suhkur 10, tärklis, väävel 7). 20. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste+näited. Tasakaalukonstant. Tasakaalu nihkumise ju nihutamise mõisted ja seaduspärasused. Näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reakts ehk pöörduv, st selline olek, kui reakts lähteainete ja saaduste konts ei muutu, kuna pärisuunalise reakts kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus
Temperatuuri tõustes kasvab ,,aktiivsete molekulide" hulk. Energiat, mis on vajalik selleks, et reageerivate ainete ühes moolis sisalduvad molekulid ära reageeriks, nimetatakse aktivatsioonienergiaks. Energia hulk Ea CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-)
Temperatuuri tõustes kasvab ,,aktiivsete molekulide" hulk. Energiat, mis on vajalik selleks, et reageerivate ainete ühes moolis sisalduvad molekulid ära reageeriks, nimetatakse aktivatsioonienergiaks. Energia hulk Ea CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-)
Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: · süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; · süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 · süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste ja näited. Katalüüs: mõiste, klassifikatsioon. Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon, kus nii lähteaine kui saaduse kontsentratsioon ei muutu. Näited: FeCl 3 + 3NH4SCN Fe(SCN)3 + 3NH4Cl. Katalüüs keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine vastavate ainete mõjul. Inhibiitor negatiivne katalüsaator, aeglustab reaktsiooni kiirust
Plahvatusreakts. toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süsteem aur-õhk - dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , CH4, majapidamisgaas, NH3 ; *süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste + näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reaktsioon ehk pöörduv, st olek, kus reaktsiooni lähteainete ja saaduste kontsentratsioon ei muutu, kuna pärisuunalise reaktsiooni kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus pärisuunaline v1=K1(A)m*(B)n, vastassuunaline v2.
annaabi.ee 
