veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib
Maailmas on umbes 20 000 erinevat mesilasliiki. Mesilased elavad kolooniates, mis koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise eesmärgil. Kuninganna kasutab oma munetit nii munade munemiseks kui ka kaitsevahendina nõelamiseks
Mesila võiks asuda kõrgepingeliinidest eemal, sest lennumesilased võivad tänu elektromagnetväljale kaotada orientatsiooni ning eksida teel tarru. Mesilas võiks aia iluks olla ka paar elupuud, kuhu sülemimesilastel meeldib kobarduda. Kõrged puud mesilasse ja selle lähedusse ei sobi, sest sülemite püüdmine kõrge puu otsast on väga tülikas tegevus. Mesilasse sovibavad madalad põõsad, viljapuud ning marjapõõsad, sest need varjavad suvel tarusid ereda päikese eest. Lennuavade suund ei ole kohustuslikult määratud, kuid eelistatakse ida-kagusuunda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude hulk ja asetus Tarude hulk Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid. Kuid tagavaratarud
Värskelt saetud materjal tuleb virnastada õhurikkas ja päikese eest varjatud kohas (Arro 1997). 4 Taru ehitamiseks võetakse lauad, hõõveldatakse kahelt poolt 5 mm. Lauad peavad olema lõhedeta, suuremate oksteta ning mädanemise tunnusteta ja loomuliku värvusega. Oksa kohad tuleb välja puurida ja augud lüüakse puupunnidega kinni. Ehitusmaterjal peab olema õhukuiv. Tarusid värvitakse väljastpoolt ilmastikukindlate välisvärvidega. Meie kliimas tuleb valida tumedamaid värve. Tarud tuleks värvida erinevate värvitoonidega, et mesilased ei eksiks. Mesilased eraldavad hästi valget, sinist ja kollast värvust. Tarude toppematejalid: hoiavad ära mesilaste pesaruumide liigse jahtumise ja ülekuumenemise. Toppematerjali kasutatakse kahekordsete seintega tarude seinte vahele toppimiseks ja kattepatjade valmistamiseks.
Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib
Kui tahetakse jätta mesilased metsa ka talvituma, siis oleks tarvilik valida koht, mis on kuiv, päike paistaks peale ning jätkuks ka varakevadist korjet. Veel tuleks üle vaadata tarude seisukord ning lennuavade suurus, kuna tarusse võivad sisse pugemist himustada hiired ja rotid ning nugised, kes sööksid taru koheselt täiesti tühjaks. Iga koht talvitumiseks ei sobi, sest paljudes kohtades käivad ringi veel karud, kes rüüstavad tarusid, samuti võivad talvitamiseks metsa jäätud tarusid ohustada ka pahade kavatsustega inimesed. KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli anda ettekujutus mesilaste pidamisega kaasnevatest probleemidest. Referaadi lõppsiht on täidetud ja on leitud ning lahti seletatud mõningased mesindusega kaasnevad muret tekitavad aspektid. Eesmärgi täideviimiseks tutvusin Maalehe artikliga mesinduse kohta ning Eesti Mesinike Liidu materjalidega, mis olid Internetis vabalt kättesaadavad. Selgus, et kliima on
Põhja sees olev lennuava on üle 400 mm lai ja suletav metallist siibriga. Korpuste kõik neli seina on soojustatud. Pesaruumi siseseinad on ehitatud kas 6mm paksusest niiskusekindlast vineerist või 3mm paksusest nn põrandapapist. Vajadusel saab pesaruumi kitsendada raamsöödanõu abil. Korpustarudes asetatakse raamid vertikaalselt ja neid lisatakse mitme raami kaupa üksteise peale. Raame võib lisada nii palju, kui just vaja on. Tuleb ette ka seda, et pannakse juurde 70 raami. Tarusid liigitatakse ka raamimõõtude järgi. Eestis on enamlevinud kahte tüüpi raamidega tarud eesti ja langstrothi raamid. Lamavtarude ja korpustarude võrdlus on näidanud, et korpustarudes ei ole perede söödakulu oluliselt suurem lamavtarudes talvituvate perede söödakulust. Küll aga vastupidiselt lamavtarudega saab juba varakevadel kõrvaldada tarust tarulangetise, mistõttu on korpustarudes perede kevadine algareng tunduvalt kiirem.
osa veest ning tekib poolküps mesi. Mee lõplikuks valmimiseks peab ta veel kolm päeva laagerduma. Kolme nädala vanustena lõpetavad töölised tarus töötamise ning siirduvad oma esimestele lendudele ümbruskonnaga tutvuma. Üsna varsti koguvad nad ise õietolmu ja nektarit. Samuti toovad nad endaga kaasa ka veidi vett. See hoolikas töö võtab kuus ülejäänud nädalat nende elust. Mesindus Inimesed peavad mesilasi juba vähemalt 4000 aastat. Tänapäeval avaneb enamik tarusid ülaltpoolt ning sisaldab vertikaalseid, kuusnurksetest kärjekannudest koosnevaid vahast kärgi. Mesilased valmistavad kärjed ise. 5 Mesilased sisenevad tarusse selle alaosas paikneva lennuava kaudu, istuvad kärgedele ja hakkavad mett tootma. Mesilasema elab eraldi taru alaosas, et ta ei muneks taru ülaosas paiknevatesse mee ladustamiseks ette nähtud kärgedesse.
[31] 9 3.3. Putukamürgid 3.3.1. Üldiselt Üks kõige üldlevinumaid hüpoteese on putukamürgid, kuigi otseseid seoseid ei ole teaduslikult leitud. Põhjuseid, miks on raske leida putukamürkide ja CCD vahelist seost, on mitmeid. Esiteks leidub väga suur hulk erinevaid mürke, mida kasutatakse piirkondades, kus CCD on kohatud. Lisaks sellele on mesitalud liikuvad, nad transpordivad oma tarusid hooaja vältel tuhandeid kilomeetreid, mistõttu puututakse kokku erinevate kahjurite ja nende mürkidega. Kolmandaks hoiustavad mesilased kogutud õietolmu ja mett pikaajaliselt hoidlates. Nad kasutavad seda mett võib-olla alles mitme kuu pärast, mistõttu seost kahe asja vahel on väga raske leida. Lisaks sellele kantakse õietolmu väliselt ja seda tarbitakse üsna vähe. Mistõttu ei saa ta olla nii laialdaste surmade põhjustajaks.[32]
annaabi.ee 
