F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale). Müüjakeskne klauslite valik (FCA, FAS, FOB) – kasutatakse lihtsalt müüdavate kaupade korral (defitsiitsed tooted, tooted ilma järelhoolduseta jms.)
kauba nimetatud sihtkohani ostjale tarninud. Müüja vastutab ka impordiformaalsuste, tollide ja maksude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollituna antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas impordiriigis. Müüja vastutab impordi eeldatavate tollimaksude ja muude ametlike maksude eest. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul. Lühidalt võiks siis öelda, et Incoterms 2000 on: ·13 üheselt mõistetavat rahvusvahelise kaubanduse tarneklauslit ·tõlgitud peamistesse maailma keeltesse, mis on kasutusel rahvusvahelises kaubanduses ·laialdaselt kasutusel üle maailma, eriti Euroopas ·neutraalsed, st. kuna ICC ei ole äriühing pole ICC vastutav ka tarneklauslite kasutamisest tingitud tagasilöökide eest ·katab kogu teekonna ja on detailselt lahtimõtestatud ja kirjeldatud ·paindlikud st. müüja ja ostja otsustavad ja lepivad kokku millist neist antud olukorras kasutada ·kohaldatav ÜRO "Lepingu Seadusega"
transpordiliikide puhul. Tabeli koostamisel on abiks olnud järgmised allikad [2,3] Sergei Kulakov 11 TTK TLI-11 3.12.2012 3.2 Lühidalt võiks siis öelda, et Incoterms 2000 on: · 13 üheselt mõistetavat rahvusvahelise kaubanduse tarneklauslit · tõlgitud peamistesse maailma keeltesse, mis on kasutusel rahvusvahelises kaubanduses · laialdaselt kasutusel üle maailma, eriti Euroopas · neutraalsed, st. kuna ICC ei ole äriühing pole ICC vastutav ka tarneklauslite kasutamisest tingitud tagasilöökide eest · katab kogu teekonna ja on detailselt lahtimõtestatud ja kirjeldatud · paindlikud st. müüja ja ostja otsustavad ja lepivad kokku millist neist antud olukorras kasutada
Hind, kindlustus ja prahiraha veosekindlustuse. Kui ostja soovib minimaalsest suuremat kindlustust, peab müüjaga selles kokku leppima. * Tabeli koostamisel on abiks olnud järgmised allikad: www.iccwbo.org/incoterms/ ; Incoterms 2010 kasutajajuhis (Tammemägi,T. Tallinn 2010 EMI EWT). Kindlasti ei tohiks: võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC ei oma seadusandlikku võimu ning alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada; kasutada tarneklauslit üksinda, vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga; läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes, kuna klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise kohustused; tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada, sest mõnes osas on nad siiski ebamäärased.
Ekspedeerija kaubasaatja agendina Ekspedeerija kohustused Kaubasaatja kohustused Ekspedeerija vastutus vahendajana Ekspedeerija vastutus vedajana Info edastamise kohustus FIATA näidisreeglid Incoterms 2000 Rahvusvahelise Kaubanduskoja normistik, hakkas kehtima 1.01.2000. Incoterms on tekkinud RKK püüdluste tulemusena normeerida ja standardida rahvusvahelisi kaubandustavasid. 1936.a ilmus esimene Incotermsi variant, mis sisaldas 9 tarneklauslit. Viimati kehtinud Incoterms 1980 sisaldas 14 klauslit ja Incoterms 1990 oli 13 klauslit Kui müügilepingus märgitakse, et tehing toimub tarneklausli FCA Mõigu (Incoterms2000) alusel, on müüja ja ostja vahelised kohustused lepingu tarneahelat puudutavas osas lepestatud. Näites toodud formuleeringus on Mõigu "nimetatud kohaks", kus müüja annab kauba üle ostja poolt tellitud vedajale. Antud juhul on mõeldud AS Balti Transport terminaali.
a. E-rühm sisaldab ainult ühe tarneklausli – EXW, mis on maksimaalselt müüjakeskne. Müüja ainus kohustus on teha lepingule vastav kaup ostjale kättesaadavaks oma territooriumil, s.o tehases, laos, kaevanduses jm. Ostjal tuleb kaubale järele tulla ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist. b. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale) c. C-rühm on juba tunduvalt ostjakesksem. Kõigi nelja tarneklausli (CFR, CIF, CPT
Incotermsi tarnetingimusi täiendatakse ja ajakohastatakse ning seetõttu tuleb lepingus kokku leppida, mis tingimusi täpsemalt kohaldatakse. Esimesed tarneklauslid on pärit juba 1936. aastast, viimane redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2011 (Incoterms, 2010). Incoterms 2010 tarneklauslid on avaldatud rohkem kui 20 keeles. Neid aktsepteerivad nii riikide valitsused, kohtud kui ka praktiseerivad juristid. Incotermsi (siin ja edaspidi on lähtutud kehtivast, 2010. aasta redaktsioonist) 11 tarneklauslit, mida tähistakse kolmetähelise lühendiga (seda ei tõlgita), on jagatud kahte rühma transpordiviisi alusel. Esimesse rühma kuuluvad igasuguse transpordiliigi kohta rakendamiseks sobivad tarneklauslid: •EXW – ex works – hangitud tehasest •FCA – free carrier – franko vedaja •CPT – carriage paid to – vedu makstud kuni •CIP – carriage and insurance paid to – vedu ja kindlustus makstud kuni •DAT – delivered at terminal – tarnitud terminalis
Kui hinnad tõusevad, on ettevõtetel väga keeruline konkureerida suurtes tehingutes, et pakkuda selle eest parimat hinda. Samas ekspordi puhul võib müük peatuda juhul, kui vanametalli hinnad turul liialt langevad. Kui transpordihinnad püsivad endisel tasemel, siis on müüjal veelgi kahjulikum oma kaupa madalama hinnaga müüa ning vahel on kasulikum oodata ja ladustada kaupa seni, kuni hinnad turul taas tõusevad. Antud veo puhul kasutatakse tarneklauslit FCA ehk Free Carrier, mille puhul kõik kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale üle müüja asukohas või nimetatud kohas. Kõik ekspordi- tolliformaalsused täidab ning sellega kaasnevad kulutused ja riski kannab müüja, ülejäänud tolliformaalsused aga ostja (Tammemägi 2010: 20). Transpordikorraldus lepitakse Cronimeti ja trasnpordifirma vahel kokku offerdi ja aktsepti käigus ning täpsustatakse ja kinnitatakse kirjalikult veolepingus. Laadimisele saabub veok poolhaagisega,
kaup antakse vedajale üle 2) F - rühma põhitunnused: Sisult müüjakesksed Põhivedu tasustamata Riskid ja kulud kanduvad üle müüja maal 3) D – rühma põhitunnused: selgelt ostjakesksed tarneklauslid. D-rühma puhul antakse kaup üle sihtkohas. 7 kõikidele veoliikidele: EXW – Ex Works (named place of delivery) – E-rühm sisaldab ainult ühte tarneklauslit – EXW, mis on maksimaalselt müüjakeskne. Müüja ainus kohustus on teha lepingule vastav kaup ostjale kättesaadavaks oma territooriumil, s.o tehases, laos, kaevanduses jm. Ostjal tuleb kaubale järele tulla ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist. - EXW on ainus tarneklausel, mis paneb kõigi tolliformaalsuste täitmise kohustuse ostjale. - Kasutatakse hinnapakkumiste koostamisel kui tehingu toimumine pole kindel
nendega seotud suuremate riskide tõttu. Tarnetingimused esitatakse tarneklauslite kujul, mis peaksid sisalduma ostu- ja müügi- lepingutes ning nendega seotud veo-, ekspedeerimis- ja muudes logistikalepingutes. Tarneklauslit kasutades lepivad ostja ja müüja kokku tarne üksikasjades nii, et seda poleks vaja lahti seletada lepingus ega ka selle lisades. Tarneklausel esitatakse ingliskeelsetest sõnadest tuletatud Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kolmest tähest koosneva akronüümi kujul. Akronüümile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega
annaabi.ee 
